FOTOD | Aasta suurim kulupõleng: Valgas põles 1000 ruutmeetrine ala

Kevad on saabunud ja inimesed alustavad aias koristustöödega. Kuigi nii mõnelgi võib tekkida vastupandamatu soov lume alt välja sulanud kulu ära põletada, on selline teguviis ohtlik, rangelt keelatud ning karistatav rahatrahviga.

12. märtsil said päästjad kutse Valgamaale, kus põles üle 1000 ruutmeetri kulupõldu, mida koheselt veejugadega kustutama asuti. Põleng suudeti õnneks peatada, kuid sarnaseid väljakutseid on Päästeamet saanud juba mitukümmend alates lume sulamisest.

Kuigi on ka tahtlikke süütamisi, saavad kulupõlengud tavaliselt alguse inimeste hooletust ümberkäimisest lahtise tulega. Näiteks satub heina sisse tikk või suitsukoni. Just nii juhtus 12. märtsil Võrumaal, kus Külaoru külas põles teeäärne kulu. Päästjate saabumise ajaks oli tee ääres põlenud paarkümmend ruutmeetrit kuivanud heina. Tulekahju kustutati materdamisega.

Lisaks on kevadeti sagedased ka hooletust lõkkepõletamisest alguse saavad maastikutulekahjud. 12. märtsil käisid Palivere vabatahtlikud päästjad Lääne-Nigula vallas kulupõlengut kustutamas. Nimelt oli tugeva tuule tõttu tehtud lõke läinud käest ja levinud ümbritsevasse kulusse. Lõket teinud inimesed asusid kiirelt ka ise kustutustöödele ning koos kohale saabunud päästjatega suudeti 150 ruutmeetrile levinud põleng kiiresti kontrolli alla saada. Paraku ei olnud lõkkease korralikult ette valmistatud, mistõttu tuli kergesti lõkkest edasi läks.

Seega panevad päästjad südamele, et kuivade ja tuuliste ilmadega kuivab kulu kiiresti ning väikemgi säde võib põhjustada ulatusliku maastikutulekahju, milles hävib elusloodus, saastub keskkond ja mille kustutamiseks kulub palju päästjate jõudu ja aega. Suitsukoni, tiku või muu prügi hoolimatu loodusesse loopimine saastab meie elukeskkonda ja loob tuleohtlikke olukordi.

Nii peaks ka iga lõkkepõletaja tagama, et tuli loodusesse või hoonetele ei leviks. Selleks tuleb teha lõke hoonetest eemale, arvestada tuule suuna ja tugevusega, puhastada lõkkeaseme ümbrus kuivast taimestikust ja piirata see kivide või mullaga. Põlevat lõket tuleb valvata ning hoida käepärast esmased kustutuvahendid – näiteks käsikustutid, ämbrid veega või kastmisvoolik.

„Kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv.“

Ida päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Jaak Kirsipuu sõnul on probleemiks ka suures koguses niitmata jäetud maa, millel sellised põlengud üldse aset leida saavad. „Tuli levib väga kiiresti ja kogemusteta inimene ei saa selle kustutamisega juba mõne hetke pärast omal jõul hakkama,“ selgitas mees. Loe lähemalt siit.

Ennetusbüroo juhataja tuletas meelde, et kulupõletajaid ning hooletuid lõkketegijaid ähvardab kuni 1200 euro suurune rahatrahv. Lisaks tuleb kulupõlengu põhjustajal hüvitada keskkonnale tekitatud kahju, kuna hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.