Läti saab Kirjaneni innovaatilise puidurafineerimistehase endale

Fibenoli Imavere katsetehas on näidanud valitud puidurafineerimistehnoloogia töökindlust. Päris tehas tuleb aga Lätti. Omanik Raul Kirjaneni sõnul on põhjuseks sealne stabiilsem metsanduspoliitika.

15. märtsil allkirjastati koostöömemorandum Eesti ettevõtte Fibenol ja Läti majandus-, rahandus-, põllumajandus-, energeetika- ja kliimaministrite ning Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri (LIAA) vahel biorafineerimistehase investeeringu projekti elluviimiseks, mille koguinvesteering ulatub ligi 700 miljoni euroni.

Fibenoli katsetehase käikuvõtmise järel on esimese tööstusliku tehase rajamine olnud ettevõttele algusest peale tulevikueesmärk.

Katsetehase analooge oli selle asutamise ajal kogu maailmas ainult kaks. Veidi teise tehnoloogiaga on Soome kontserni UPM biotööstuskompleks Saksamaal.

Ülikiire puidu veeldamise protsess, mida Imaveres kasutatakse, on litsentseeritud USA iduettevõttest Sweetwater Energy, ja Fibenol oli esimene, kes seda tehnoloogiat tööstuslikus mastaabis arendama hakkas.

Fibenoli ja Läti osapoolte jaoks on koostöömemorandumini jõudmine pikaajalisema koostöö tulemus, millele eelnes eeltöö kohalike omavalitsustega, asukohtade kaardistamine ja esmased uuringud. Ennekõike on tänane memorandum järgmine suur samm tööstusliku tehase kavandamise protsessis.

„Soovime väärtust luua läbi kohaliku puidupõhise biomassi maksimaalse väärindamise. Lätis on tööstusinvesteeringu tegemiseks olemas pikaajaline selge ja stabiilne metsanduspoliitika ja roheinvesteeringuid toetav poliitiline nägemus. Fibenol ei ole ühe tehase projekt. Täna teeme alles esimesi samme, aga usume, et tulevikus on kogu Baltikumil potentsiaali vedada eest biomajanduse arengut,“ selgitab Fibenoli üks omanikest, Raul Kirjanen.

„Kui tselluloosi- ja etanoolitööstuses kasutatakse toodete jaoks ära vaid umbes pool puidutoormest, ligniin ja hemitselluloos lähevad kütteks, siis siin ei jää pea midagi üle – 90% puidutoormest väärindame ja 10% läheb tehase energiatarbeks. Sooja ja elektrit annab oma koostootmisjaam, mille jaoks tuleb metsahaket, raidmeid ja koorimise jääke kasutada,“ selgitas katsetehase juht Peep Pitk.

Läti majandusminister Viktors Valainis ütles, et Läti majanduse arengu üks peamisi prioriteete on teaduspõhine biomajandus. „Planeeritav tehas on näide sellest, et suudame meelitada suuremahulisi projekte Lätti, kasutades selleks kohalikke ressursse ja teadmisi. Fibenoli tehas aitab ka sellele kaasa, et Lätis väärindataks madala kvaliteediga puitu vähendades väärindamata puitmaterjali eksporti ja luues puidusektorile kõrgemat lisandväärtust.“

LIAA tegevudirektor Iveta Strupkāja ütles, et Läti tegevused biotehnoloogia arendamisel on üsna tugevad, seda eriti puidutöötlemise valdkonnas. Seega jääb puidutööstus Läti ekspordi kõige olulisemaks segmendiks, tagades ühtlasi uute investeeringute tuleku piirkonda. „On väga tervitatav, et Fibenol kaalub oma tööstusliku tehase rajamist Lätti, hinnates kohalikku ärikeskkonda ja koostöövõimalusi Läti riigiga. Lisaks näitab see, et sektor on valmis investeerima teadus- ja arendustegevusse eesmärgiga arendada uusi globaalselt konkurentsivõimelisi tooteid,“ ütles LIAA tegevdirektor Iveta Strupkāja.

Fibenol alustas Imavere katsetehase projektiga 2018. aastal, selle rajamiseks saadi toetust Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist. Rajatud katsetehase koguinvesteering on praeguseks ulatunud ligi 70 miljoni euroni, millest on Euroopa Liidu toetus olnud läbi teadus- ja arendusprojektide ligi 20 miljonit eurot. Ka tööstusliku tehase rajamiseks Lätti on plaanis peale erakapitali ja pangapoolse finantseeringu esitada taotlus Euroopa Liidu Innovatsioonifondi.

Fibenoli valideeritud ja patenteeritud Sunburst tehnoloogia võimaldab puidupõhise biomassi fraktsioneerida 90% ulatusest väärtuslikeks biomaterjalideks. See võimaldab omakorda üleminekut fossiilkeemialt keemia- ja materjalitööstuses biopõhistele materjalidele.