Imerohuks peetud musta pässiku ehk chaga kuulsus on Eesti seenekasvatajate abiga jõudnud ka Ameerika metsaomanikeni. Nüüd kasvatavad meie mehed koos kohalikega ühiselt ka sealsetes metsades musta pässikut.

„Kliima muutub, see on selge,“ ütleb Mart Loog. „Peame lähikümnenditel midagi ette võtma. Selle ajaga me kaheksat miljardit inimest vähem tarbima ei õpeta. Ainult teaduse abil saab asja parandada.“

Metsaomanikule on süsinik uus tuluallikas, aga kuidas leiab maaomanik kõige turvalisema tee lisatuluni?

Nii avalikkusel kui ka poliitikutel pinnuks silmas olnud RMK kestvuslepingute süsteem muutub. „See on meie kõigi mets ja peab olema arusaadav, mida me sellega teeme,“ ütleb RMK puiduturustuse osakonna juht Ulvar Kaubi.

2022 Palgihinnad on hakanud langema, ent paberipuit on kallim kui vineeripakk veidi üle aasta tagasi. „Eesti on jätkuvalt Põhjamaade „roheline ladu“,“ ütleb hinnaanalüütik Heiki Hepner.

Maaomanikel on metsa- ja põllumajanduse kõrval nüüd võimalik tulu teenida ka süsinikukrediitide ning teiste loodushüvedega. Et oleks lihtsam pakkujate vahel valida, pani Maaleht kokku ülevaate nelja Eesti turul tegutseva ettevõtte tingimustest.

Ühendkuningriigi teadlased on jõudnud seisukohale, et kanepit kasvatatakse liiga vähe. Töö käib, et selle taime kasvupinda mitte lihtsalt suurendada, vaid muuta see enimkasvatatud põllukultuuriks, sest nad on veendunud, et kanep suudab maailma päästa.

Sain hiljuti 18 korda rikkamaks. Ei, see polnud pärandus Nigeeriast ega altkäemaks puidutöösturitelt. Põhjuseks oli korraline maade hindamine, kodukrundi ametlik hind tõusis peaaegu et turuhinnani.

Vaatamata väikesele hinnalangusele, on hinnad puiduturul jätkuvalt väga kõrged. Ainsa sortimendina kasvatas novembris hinda haavapaberipuit. Kuuse- ja kasejämesortimentidel hinnad ei muutunud ning teistel sortimentidel oli kerge või mõõdukas langus.

Legendaarne mööblitootja Standard, töötab jaanuari lõpuni, et täita tellimused ja paneb siis uksed kinni. Standardi omanik ja nõukogu liige Enn Veskimägi nendib, et ime võib ju juhtuda. Milline on olukord tegelikult?

Rahandusminister nendib, et raha on riigis otsakorral ning seda oleks kusagilt juurde vaja, ülehelikiirusel vahetuvad keskkonnaministrid aga korraldavad vaheldumisi enam- ja vähempakkumisi raiemahule.

Puiduturul püsivad erakordselt kallid hinnad. Loomulikult peegeldub selline hinnatõus ka halgude hindades, mis sügisega võrreldes tõusnud pea kolm korda.

Riik ootab metsa- ja puidusektorilt keskset panust digi- ja rohepöördes, teisalt seab arenguteele aina suuremaid takistusi. Need teemad jäid kõlama konverentsil „Puidutöösuse äriplaan 2023“.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit korraldab juba 20. korda aasta puitehitise võistlust eesmärgiga tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes. Anna hääl oma lemmikobjektile — hääletada saab 30. oktoo...

Eesti metsadesse istutatakse sel aastal üle 40 miljoni väikese puutaimekese. Euroopa Komisjon kinnitas, et istutamine pole siiski keskkonnavaenutlik tegu ning metsad tuleb taasmetsastada nii süsiniku sidumise kui elurikkuse maksimeerimiseks.

Sügisel loetakse tibusid ka puidusektoris. Eile jagati tunnustust Eesti parimatele ettevõtetele, täna Äripäeva TOPi raames. Toftan AS oli edukas mõlemal.

Ida-Virumaa Püssi linna vapiettevõte AS Repo Vabrikud, kus toodetud puitplaadist mööblit leiab pea igast kodust Eestimaal, kuulutas välja pankroti. Maaleht uuris, kas see võib lüüa hingekella ka asumile.

Ennast tõestanud lahendused on juba olemas. Eesti saaks olla siin maailmas teenäitaja.

Vaatamata väga kõrgetele hindadele, jätkus kõikides sortimendigruppides hinnakasv. Märgatavalt kallinesid haava- ja lepapalk ning paberipuit. Küttepuidu hind aga tegi lausa erakordselt suure hüppe üles.

Kui rahastamisperioodi jooksul oli seni jagada keskeltläbi üks miljon eurot aastas, siis üleminekuperioodil, aastatel 2021–2022 tuli meetmesse raha juurde. Käimasoleva taotlusvooruga saab metsade hea käekäigu hüvanguks suunata rekordilised 2,3 miljonit eurot.

Kolmapäevases riigikogu infotunnis soovitas peaminister Kaja Kallas energiahinna alandamiseks muu hulgas sulgeda mõneks ajaks väikese töötajaskonnaga energiaintensiivsed ettevõtted. Sihtgrupiks valitud ettevõtted näevad lahendusi mujal, sest täielik sulgemine oleks nende tegevusele liiga kahjulik eg...