Jüri Laurson: miks pole Eestis piisavalt varjendeid, et kõik inimesed sisse mahuks?

Paljusid tänapäeva inimesi on suigutanud 80aastane rahuperiood. Pole meie avalikkusele teada olemasolevate pommivarjendite asukohad ega isegi õhuhäire heli kriisiolukorras.

Teisel veebruaril 1920. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahuleping. Rahulepinguga tunnustas Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Aga juba 17. juunil 1940 tungisid Nõukogude Liidu väed Eestisse ja okupeerisid kogu riigi. 1941. aastal toimus juuniküüditamine, kus ca 3000 meest viidi Gulagi koonduslaagrisse sunnitööle, paljud surid seal. Ligemale 7000 peret koos laste, naiste ja vanuritega küüditati Siberi küladesse tööle, paljud neist surid seal. Nõukogude Venemaa okupatsioon Eestis kestis toona 1941. aastani, kuni Saksa väed vallutasid Eesti.

Venemaa õhurünnakud Eesti linnadele toimusid aastatel 1941 kuni 1944. 6.–7. märtsil 1944. aastal tehti Narva linnale õhurünnakud, mille käigus hävis suurem osa vanalinna ehitistest. Samuti toimusid ridamisi Venemaa õhurünnakud Tallinnale. Neist intensiivseim oli 1944. aasta 9. ja 10. märtsil. Tallinn sai õhurünnakutes rängalt kannatada, tuhanded hooned hävisid ja hukkus palju inimesi ning ligi 20 000 jäi peavarjuta.