KUULA | Jaan Tammsalu vaimulike sõnavabadusest: mõnedki on pidanud üllatuma

Seekordses Vaimuelu taskuhäälingus jätkub jutt sellest, milliseid ülesandeid kätkeb endas vaimuliku amet, milliseid erinevaid ametikohti luterlikus kirikus on ning kui suur on koguduse enda sõnaõigus vaimuliku valikul. Samuti räägitakse lähemalt sellest, kui kaugele ulatub vaimuliku sõnavabadus.

„Vaimulikke, keda kogudused saaksid valida, pole ka üleliia, aga sõna sekka öelda võimalus on,“ märgib Tammsalu. „Samas kui valida ainult mõne kindla omaduse järgi, kasvõi, et kui hea majandusinimene keegi on, võivad hiljem jutlused hakata üllatama, seda tean juba omastki kogemusest.“

See, kui kaugele ulatub vaimulike sõnavabadus, oleneb Jaan Tammsalu sõnutsi küllalt palju teemast. On asju, mis tõmbavad kaasvaimulikud nii käima, et vahel ei tea, kuhu silmi peita.

„Olen aru saanud, et teinekord tuleb ennast mõnest arutelust lihtsalt välja tõmmata, ei jõua ennast nagunii arusaadavaks teha. Tundub, et negatiivne öeldakse välja kiiresti ja laiale auditooriumile, positiivne saab palju vähem platvormi.“

Selle kohta, kui kerge on praegusel ajal isikliku arvamuse pärast kohta kaotada, märgib vaimulik, et siin ei erine töö kirikutest muudest ametitest, kus samuti võivad erimeelsused isiklike tõekspidamiste pärast töötaja ukse taha jätta.

„Vaimulik jääb vaimulikuks surmani, seda ei saa temalt võtta, aga suur küsimus, kas ta ka tööd saab?“ selgitab Tammsalu.

Samas ta möönab, et on olnud juhtumeid, kus polegi muud võimalust, kui vaimulik eemaldada, vastasel juhul oleks kahju kogudusele veel suurem.