Kredex avab sel kevadel väikeelamute rekonstrueerimistoetuse uue vooru, millega on võimalik toetust küsida ka väikeelamutele päikesepargi rajamiseks. Eksperdid selgitavad, millistel tingimustel saab eramule päikesepaneelid paigaldada, milline on nende tootlikkus ja mõju energiakuludele.
Kredexi väikeelamute rekonstrueerimistoetuse eesmärk on väikeelamute terviklik rekonstrueerimine, energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine, energiakulude vähendamine ja taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine. Kuigi Kredexil ei ole eraldi päikeseenergia meedet eramutele, saab väikeelamutele päikesepaneele soetada vastava rekonstrueerimistoetuse abil. Kredexi toetusmeedet saab kasutada üksikelamu, kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamu või ridaelamu puhul.
Päikesepaneelid sobivad taastuvenergia lahendustega tegeleva Ampere arendusjuhi Mihhail Korbi sõnul enamikele eramutele, kas katuse- või maapargina. Samuti on päikesepargi rajamine muutunud ajaga soodsamaks, sest nii paneelide, inverterite kui ka salvestite hinnad on langenud ja tehnoloogia muutunud veelgi paremaks.
„Reeglina on päikesepargi loomise tingimuseks, et katuse kandekonstruktsioon oleks piisava tugevusega ja katusekatte materjal oleks sobiv ehk plekist, kivist või uuemast eterniidist. Vanemale eterniidile saab küll päikesepaneelid paigaldada, kuid on oht, et eterniitkatus puruneb ja sel juhul tuleb katusekatte materjal osaliselt asendada uuega. Lisaks on täna turul ka väga erinevaid lahendusi, näiteks katusesse integreeritavad paneelid ja olemasolevale katusekattematerjalile kleebitavad paneelid,“ selgitas Korb päikesepaneelide võimalusi.
Päikesepargi tootlikkuse saab enne paigaldamist välja arvutada
Päikesepaneelide tootlikkus sõltub mitmetest teguritest, sealhulgas päikesevalguse intensiivsusest, ilmast, katuse suunast, kaldest ning võimalikest varjudest. Korbi sõnul on võimalik enne päikesepaneelide paigaldamist alati tootlikkus välja arvutada. „Kuigi Eesti ilm võib olla kohati pilvine, suudavad päikesepaneelid pea alati toota piisavalt energiat, et eramu saaks 6-8 kuud aastas tarbida ainult omatoodetud energiat ning võrgust seda mitte osta. Selle eelduseks on, et süsteemi on lisatud ka salvesti, et päeval toodetud energiat öösel kasutada. Siinkohal tuleb muidugi arvestada iga majapidamise energiatarbimise eripäradega,“ tõi Ampere arendusjuht välja.
Ta lisas, et salvestuslahenduse kasutamine teeb talvised elektriarved palju soodsamaks, kuna tark juhtimissüsteem oskab ise hinnata, millal on soodne osta võrgust ja millal salvestist energiat võrku müüa. „Seda, kas teatud piirkonnas saab päikesepaneelidest saadavat energiat ka võrku müüa, saab kontrollida Elektrilevi lehelt. Kui antud piirkonna tootmissuunaline võimsus on täis ja Elektrilevi hinnangul ei saa antud piirkonnas võrku müüa, siis oma tarbeks on päikesepaneelidega võimalik energiat ikka toota ning salvestiga toodetud energiat kasutada just siis, kui tekib vajadus,“ selgitas Korb.
Inbanki kaartide ja laenude müügijuhi Evelin Rahkema sõnul on Kredexi toetuse puhul vajalik ka omafinantseeringu olemasolu. Näiteks, kui toetus on 30%, siis omaosalus on 70% päikesepargi kogumaksumusest ning omafinantseeringu katteks on võimalik kasutada pankade poolt pakutavaid roheenergia laenusid „Päikesepargi rajamine võib esmapilgul kulukas tunduda, siiski võib pikas perspektiivis võit tänu roheenergiale säästetud kuludelt olla suurem kui laenu tagasimakseks kuluv summa. Kuna päikesepargi kasutusiga on pikk, saab ka laenu tagasimaksmise hajutada kuni kümnele aastale,“ tõi Rahkema välja.
Energiasalvestid aitavad säästa nii võrgutasude kui elektrihinna pealt
„Kui Kredexi toetuse abil on lisaks päikesepaneelidele soov ka muul meetodil hoone energiatõhususe parandamine, saab omafinantseeringu rahastamiseks kasutada roheenergia laenu ka teiste taastuvenergia lahenduste rajamiseks, näiteks küttesüsteemide renoveerimiseks või maakütte paigaldamiseks. Samuti kinnisvara energiatõhususe parandamiseks, õhksoojuspumba paigaldamiseks või energiasalvesti soetamiseks,“ kirjeldas Inbanki ekspert roheenergia laenude võimalusi.
Ampere arendusjuht selgitas, et kogu päikesepaneelidest toodetud elekter, mida ei suudeta samal hetkel kohapeal ära tarbida, salvestatakse esialgu energiasalvestisse ning kui see saab täis, siis müüakse ülejääk võrku. Iga võrku müüdud elektriühiku kWh eest saab vastavalt sellel tunnil kehtinud elektri börsihinnale tasu. „Näiteks, kui elektri börsihind on 0.15€/kWh ja tunnis suunatakse võrku 10kWh päikeseenergiat, on saadav tasu 1.5€ (sellest tuleb lahutada tagasiostu marginaal, mis on iga elektrimüüja juures kohati erinev ligikaudu 0.004- 0.007€/kWh). Kui osta sama kogus energiat otse võrgust, tuleb tasuda võrgutasu ja maksude eest, mis moodustavad elektrihinnast 30-40%. Elektrit energiasalvestisse salvestades ja seda hiljem tarbides saab säästa nii võrgutasude kui elektrihinna pealt, mis on üldiselt õhtustel tundidel kallim,“ selgitas Korb.
Ta lisas, et kui päikesepaneele ei saa katusele paigaldada, võib kaaluda alternatiivseid võimalusi. Näiteks paigaldada päikesepaneelid fassaadile, mõnele muule hoovis olevale katusele või maapinnale. „Kui need valikud ei tule kõne alla, siis saab oma kulusid optimeerida just nimelt salvestuslahenduse soetamise ja targa juhtimise seadmega. Nii on võimalik soodsatel tundidel või hoopis miinushindadega tasuta soetada börsilt elektrit salvestisse ja kasutada seda kallitel tundidel, hoides sellega kokku jällegi võrguarvetelt, mis näitab, et salvesti kasutamine tõstab ka päikesepaneelidest toodetud energia väärtust,“ lausus Korb.
