JURIST VASTAB | Kuidas tegevuse lõpetanud firmalt võlg kätte saada?

Makseraskustes ettevõttega tuleb võla maksmiseks läbirääkimisi alustada võimalikult varakult. Aga ka siis, kui firma on tegevuse lõpetanud ja võlgadest pääsemiseks „firmamatjale“ maha müüdud, on võimalik veel tegutseda.

Võlgadest pääsemise levinud strateegiaks on ettevõtte müümine nn firmamatjale likvideerimise eesmärgiga. Omanikud asutavad aga koheselt uue ettevõtte, jätkates äritegevust justkui puhtalt lehelt. „Tegelikkuses ei pruugi „puhast lehte“ olemas olla ning uus ettevõte võib jääda vastutavaks oma eelkäija kohustuste eest,“ selgitab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper.

Võla kättesaamiseks tuleb võlausaldajal tõendada, et tegemist on tehingulise üleminekuga.

„Seaduses on loodud ettevõtte üleandja ja omandaja solidaarvastutus, mis tähendab, et ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik koos kõikide kohustustega. Selle eesmärk on vältida olukorda, et ettevõtja võõrandab osa ettevõttele kuuluvatest õigustest kahjulikel tingimustel, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõtte kohustusi,“ ütleb Sepper. Ülemineku korral kehtib solidaarne vastutus nii juba tekkinud kohustuste eest kui ka nende eest, mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

Ettevõtte ülemineku tuvastamiseks soovitab jurist vaadata nii suuremat pilti kui ka hinnata üleminekule iseloomulikke tunnuseid. Näiteks viitab üleminekule, kui uus ettevõte tegutseb samal alal, kasutab vana ettevõtte vara ning töötajad või kliendid on uude ettevõttesse üle läinud.

Riigikohus on leidnud, et iga vaidlus ja kaasus on erinev ning kindlaid tingimusi ülemineku tuvastamiseks olla ei saa. „Näiteks kui olulise kapitalivajaduseta nn ühemehefirma juhatuse liige, tegevjuht või projektijuht on uude ettevõttesse „üle läinud“, saab seda lugeda ettevõtte üleminekuks. Kusjuures ettevõtte osanike ring ei pea kattuma, vaid oluline on, et läbi isikute on tagatud äriühingu oskusteabe ja kliendivõrgustiku üleminek. Teises ettevõttes on oluline kaubamärk, kolmandas aga hoopis seadmed,“ tõi Sepper näiteid Eesti kohtupraktikast.

Tegelikkuses ei pruugi „puhast lehte“ olemas olla ning uus ettevõte võib jääda vastutavaks oma eelkäija kohustuste eest.

Ettevõtte üleminekule viitab näiteks seegi, kui uus ettevõte kasutab edasi oma eelkäija domeeni, kodulehte ja sotsiaalmeediakontosid või neis on tehtud minimaalseid muudatusi. Nimelt on need käsitletavad ettevõtte intellektuaalse varana ning kui see on uuele ettevõttele üle läinud, võib olla tegemist tehingulise üleminekuga.

Ettevõtte ülemineku puhul vastutabki uus ettevõte vanade kohustuste eest. „Arusaadavalt ei ole ettevõtte üleminekuga tegemist siis, kui võlgades ettevõte tegeles näiteks autoremondiga, uus alustab aga hoopis ilusalongina,“ täpsustas jurist.

Eesti maksu- ja tolliamet monitoorib samuti üleminekute skeeme ning nende tuvastamisel tõstetakse tegevuse lõpetanud äriühingu maksuvõlg uude ettevõttesse. „Ka võlausaldajatel tasub sama praktika julgemalt kasutusele võtta ning oma nõuded uutele ettevõtetele esitada,“ soovitab Sepper ning lisas, et ka justiitsministeerium on võtnud eesmärgiks muuta seadust, et piirata tulevikus probleemsete äriühingute asutamist, juhtimist ja omamist.

Hetkel aga soovitab jurist makseraskustes ettevõttega alustada koheselt läbirääkimisi võla rahuldamiseks, leida kompromiss või pöörduda kohtusse hagi või pankrotiavaldusega. Kui võlgu olev ettevõte on aga „firmamatjatele“ maha müüdud, tasub analüüsida, kas ettevõtte üleminek võis olla toimunud ning esitada nõue uue ettevõtte vastu.