Mart Undrest: meretuulepargid suretavad Eesti kalanduse välja

Liivi lahte planeeritud meretuulepargid vajavad lisaks muule kindlasti ka kumulatiivse mõju uuringuid, et selgitada korraga või lühikese ajavahega rajatavate tuulikute tagajärgi meie rahvuskalale räimele ja kalandussektorile. Praegu kattub valdav osa kavandatavatest tuulepargialadest ka püügipiirkondadega.

Tuuleenergeetikas on Eesti riik võtnud ambitsioonikad sihid – viimastel nädalatel on palju kõlapinda saanud valitsuse plaan korraldada eraldi vähempakkumised ka meretuuleenergia tootmiseks. Vaadata tuleb aga tervikpilti ning vältida tuleb liialt suuri ohvreid energeetika arengule. Mõtlen siin meie liigirikkusele, looduskeskkonnale ja ka identiteedile, mis on seotud kalurikogukondade ja rahvuskala räime säilimisega.

Eestis kehtestatud merealade planeeringud näevad meretuuleparkide arendamiseks ette kolm sobivat ala. Need asuvad Liivi lahes, Saaremaast lääne pool ning Hiiumaast põhja suunas. Praktiliste arendusplaanidega on nüüdseks jõutud kõige kaugemale Liivi lahes. Seal on arendamisel mitmeid tuuleparke, millest kaks Kihnu saarele lähimat liiguvad realiseerumise suunas eriti jõudsas tempos. Esimesed tuulepargid on plaanis võrku ühendada hiljemalt 2030. aastaks.