Aia süda

LIIK: HARILIK PÖÖK (FAGUS SYLVATICA) ’ATROPUNICEA’

VANUS: 200 AASTAT

PIIRKOND: NIEMCZA, WOJSŁAWICE ARBOREETUM – WROCŁAWI ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED, ALAM-SILEESIA, POOLA

Kus minevik kohtub tulevikuga

See monumentaalne puu kasvab vana pargi keskel. Pöögi majesteetlik välimus avaldab muljet oma ebatavalise kujuga - sel on jäme tüvi, laialt levinud oksad ja lillakad lehed, mis päikese käes kaunilt säravad. „Aia süda“ on elav tõend vana pargi ajaloost ja domineerib selle ümber asuva arboreetumi üle. Selle suure, laialt levinud võra varjus armastavad inimese kohtumas ja loodust imetlemas käia – täpselt nagu 100 või 200 aastat tagasi.

Eestit esindanud väärika ajalooga Viiralti tamm sai võistlusel 12. koha. Kokku anti tänavusel Euroopa aasta puu võistlusel 174 112 häält, neist 39 158 kogus endale Poola pöök. Euroopa aasta puu tiitlile kandideeris 15 puud.

„Puudele antud häälte jagunemine näitab, et tugevam rebimine käis esiviisikus, see-eest kohad 6–15 jagunesid oluliselt võrdsema häältesaagiga,“ kommenteeris Ain Näkk Loodushoiu Fondist. „Võistluslik moment on küll tore, aga kogu konkursi eesmärk on siiski esile tõsta kõiki neid erilisi puid ning julgustada inimesi Euroopas reisides harrastama ka puuturismi – vaatama oma silmaga üle kõiki neid põnevaid puid, mida europuu võistlus aasta-aastalt esile toob.“

Wiiralti tamm jäi 12ks.

Poola on Euroopa aasta puu konkursi kinni pannud ka varem – eelmisel aastal kuulutati võtjaks huvitava kujuga Fabrykanti tamm, aasta varem Białowieża ürgmetsa valvav tamm. Eesti on kahel eelmisel aastal saanud europuu võistlusel 13. koha, ühel korral on Eesti võistluse ka võitnud – 2015. aastal viis Heiki Hanso südi töö võidule Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme.

Tänavusel võistlusel Eestit esindanud Viiralti tamm kasvab Viljandimaal Vana-Võidu külas ning on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Teos valmis 81 aastat tagasi ja oli Eduard Wiiralti üks viimaseid Eestis valminud töid. Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi.

Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud 239 maaomanikku, kelle hoole all on kokku ligi 122 000 hektarit maad.

Euroopa aasta puu 2024 konkursil võistelnud puudele antud hääled.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena