Peavalud ja kehv enesetunne? Salakaval oht eestlaste kodudes põhjustab mitmeid terviseprobleeme
(19)Peavalu, väsimus, halb enesetunne ning mõnikord ka iiveldus ja oksendamine – need on vaid mõned tervisehäired, mis võivad olla põhjustatud väikeses koguses vingugaasi pidevast sissehingamisest nädalate või kuude jooksul. Lisaks võib sama põhjusel esineda tuimust, seletamatuid nägemisprobleeme, une-, mälu- ja keskendumishäireid.
Vingugaasi saab tuvastada vaid vinguanduriga, mille paigaldamine lisaks gaasiseadmetega kodudele on juba kolm aastat kohustuslik olnud ka tahkekütteseadmega hoonetes ehk seal, kus on näiteks ahi, pliit või kamin. Kuid miks leiab päästeameti ööpäeva jooksul avalduvatest uudistest pea iga nädal juhtumeid kodudest, kus see elupäästev seade endiselt puudub? Näiteid selle kohta leiab ka käesoleval kuul toimunud õnnetustest.
18. märtsil kella 00.19 ajal põles tahm Elvas Kruusa tänaval elumaja korstnas, mis oli pikemalt puhastamata. Korstnast välja lendavad sädemed oleks peaaegu süüdanud elamu katuse. Päästjad said olukorra kontrolli alla ning kontrollisid ka tuleohutust. Eramust ei leitud ühtegi suitsu- ega vingugaasandurit, mis on eluruumides kohustuslikud olnud juba aastaid.
11. märtsil kell 17.31 andis vingugaasiandur häiret ühes Säässaare külas asuvas elumajas Põlva vallas. Päästjad selgitasid, et ving oli tuppa imbunud liiga vara suletud pliidisiibri tõttu. 63-aastane mees kaebas silmade kipitust ja halba enesetunnet ning talle andsid esmaabi kiirabitöötajad. Päästjad jagasid mehele tuleohutusalast nõu ning selgitasid, et siibrit ei tohi sulgeda enne, kui tuli on sütelt täielikult kustunud.
Vingugaas on nähtamatu, maitsetu ja lõhnatu, mistõttu n-ö palja silmaga seda ei näe ega tunne lõhnast. Samas ka väikeses koguses vingugaasi sissehingamine võib avaldada märkamatult mõju inimese tervisele.
„On olukordi, kus vigase küttekolde tõttu on eluruumides kütmise ajal pidevalt vingugaasi ning sellest tulenevalt on inimesel pikemaaegsed tervisekaebused, millele ta ei leia mingit selgitust,“ räägib Terviseameti Mürgistusteabekeskuse ennetusjuht Anne-Liise Verpson. „Vingugaasianduri olemasolu korral oleks aga võimalik kontrollida ja saada teada, kas terviseprobleemid on seotud toaõhuga või mitte“.
G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala lisab, et üldjuhul pole pererahval aimugi, et eluohtlik gaas nende kodus ringi hiilib. Tihti saadaksegi sellest teada alles pärast vinguanduri paigaldamist.
Peale anduri paigaldamist on kurdetud, et see annab kogu aeg justkui valehäiret. Põhjus pole aga olnud rikkis seadmes, vaid selles, et eluruumis ongi vingugaasi. „Sellises olukorras tuleks üle vaadata küttekehad ja kütmisviisid, kuid kahjuks loobub suur hulk inimesi hoopis andurist ning seavad oma elu ohtu,“ möönab Pärjala fakti, et näiteks 2022. aastal loobus 2000 Eesti perekonda vingugaasiandurist.
Vingugaas tekib mittetäielikul põlemisel, üldjuhul hapnikuvaeses keskkonnas. Näiteks põhjustab selle tekkimist liiga vara suletud ahjusiiber või amortiseerunud/valesti reguleeritud gaasiseade.
Mürgistusinfoliinile 16662 on 15 aasta jooksul pöördutud mürgistuse või selle kahtluse korral nõu saamiseks ligi 36 000 korral. „40 protsenti kõnedest on seotud kemikaalide väärkasutamisega. Vingumürgistuse või selle kahtlusega seotud kõnesid on olnud 250,“ täpsustab Verpson.
Nõustatud kõnede põhjal toob ta välja peamised põhjused, miks eestlaste kodudes salakaval mürk levida võib:
• ahju või pliidi siiber pannakse kinni enne, kui kütteks kasutatud materjal on täielikult ära põlenud;
• kasutatakse amortiseerunud või valesti ühendatud gaasiboilereid;
• ei osata kasutada elektrigeneraatoreid või paigaldatakse välitingimustesse mõeldud seade eluruumi ning nii luuakse toast justkui gaasikamber.
„Innustame inimesi lugema tehniliste seadmete kasutusjuhendeid ning kasutama neid vaid ettenähtud moel ja tingimustes,“ rõhutab Verpson, sest sageli jäetakse seadme manuaal tähelepanuta.