Aprillist tõusevad nii pension kui töövõimetoetuse päevamäär

Tänavu 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 774 euroni. Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106, seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 10,6%.

Pensionitõus toetab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkama saamisel. Indekseerimisel suureneb ka pensioni baasosa, mille tulemusel paraneb väikese pensioni saajate toimetulek.

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 372,05 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 354,98 eurot ja aastahindeks 9,152 eurot. 2024. aasta indeksi järgi ümber arvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist.

Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist Eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse telefonil 612 1360. Vanaduspension koosneb baasosast, staažiosast (mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega) ning kindlustusosast (mille suurus võrdub kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega) ning ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega.

Töövõimetoetuse päevamäär suureneb

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 20,57 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 617,15 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 351,77 eurot.

Praegu on töövõimetoetuse päevamäär 18,60 eurot, osalise töövõime korral keskmiselt 318, 06 eurot kuus ja puuduva töövõime korral keskmiselt 558 eurot kuus.

Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta. Samuti kasutatakse 2024. aasta indeksit kahjuhüvitise indekseerimiseks tööõnnetuse ja kutsehaiguste korral.