Metsaomanikke peaks usaldama

Petitsioon seisab hästi hooldatud ja kliimasõbralike metsade, metsaomanike ja -majandajate usaldamise eest ning EL diktaadi vastu.

„Selle asemel, et neile pidevalt liigseid nõudeid kehtestada ja seeläbi nende usku Euroopa ideesse kõigutada, peab Brüssel neile lõpuks usaldust näitama“, öeldakse petitsioonis. „Ainult koos metsaomanikega, mitte nende vastu, saame tagada kliimastabiilseid ja jätkusuutlikke metsi kogu ühiskonna huvides.“

Ettepanek on kaasata metsaomanikke ja ettevõtteid poliitika kujundamise protsessi. Ebaselgused määruses ja õiguslik ebakindlus tuleb kiiresti likvideerida, et see määrus ei muutuks metsandussektorile ja ettevõtetele täiendavaks koormaks.

„Ülemaailmset metsade raadamist ja metsade seisundi halvenemist ei saa ohjeldada paljude meie piirkondade metsaomanike bürokraatliku ahistamisega,“ öeldakse pöördumise tekstis. „Meie metsad, põllud, niidud, karjamaad, jõed, mäed ja järved, meie ainulaadne kultuurmaastik on meie piirkondade inimeste elu aluseks. Meie ühist kodu kujundavad ja hoiavad ülal põllumehed ja metsaomanikud suure töö, usinuse ja energiaga. Meie metsade seisukord on suurepärane tänu meie metsaomanike ja põllumeeste sajanditepikkusele vastutusrikkale ja jätkusuutlikule tööle.“

Tuuakse ka välja, et Euroopas tagavad meie metsad metsanduse ja puidu väärtusahelas kokku 17,5 miljonit töökohta, lisandväärtusega üle 1,1 triljoni euro aastas.

„Terveid, elutähtsaid ja jätkusuutlikke metsi vajame ka tulevikus, et tagada nende pakutavad hüved ka traditsioonilise, aktiivse ja jätkusuutliku majandamise kaudu meie ühisele elu- ja majandusruumile, aga eelkõige tulevastele põlvkondadele. See kehtib nii meie kodumaise puidutoorme kui ka energia, puhta vee, ohutuse üleujutuste, laviinide, mudavoolude kui ka puhkuse kohta.“

Karm hinnang EU metsapoliitikale

Märgitakse, et tagamaks, et Euroopa jääks elamisväärseks ja väärtuslikuks, tuleb otsused langetada seal, kus lasub vastutus – igas riigis koha peal. See liidu aluspõhimõte on kokku võetud mõistega subsidiaarsus ja see peab taas olema liidu õigusraamistiku aluseks.

„Rühmad, kellel puudub otsene vastutus inimeste eest ja mis ei ole seotud meie metsamajandusega, ei saa ega tohigi otsustada, kuidas me elama peaksime. Brüsselis tuleb määruste ja direktiivide abil luua õigusraamistik, mis soodustab vabadust ja enesemääramist.“

Oma metsi saame petitsiooni koostajate hinnangul oma lastele ja lastelastele säilitada vaid siis, kui neid edaspidi aktiivselt majandatakse ja nende eest hoolitsetakse. „Ent just sellele vastandub praegune ELi poliitika vale kursi seadmisega. See on ühepoolselt suunatud metsanduse ja puidukasutuse takistamisele ning metsade hooletusse jätmisele. See poliitika tugineb faktide asemel ideoloogiale ja usalduse asemel paternalismile.“

„See poliitika on määratud läbikukkumisele,“ öeldakse petitsioonis. „See on karuteene kliimakaitsele ja meie elamisväärse elukeskkonna säilimisele. Ja oma ühekülgsuses on see lõpuks suunatud elu majandusliku baasi ja inimeste heaolu tagamise vastu, seades ohtu töökohad, piirkondlikud väärtusahelad ja kõigist kõige kliimasõbralikuma tooraine – meie kodumaise puidu – tarnimise.“

Määrus soovib petitsiooni koostajate hinnangul võidelda metsade hävitamisega maailmas ja seab seetõttu ohtu meie oma kodumaiste metsade tuleviku – luues „bürokraatliku koletise“, mis aeglustab kiiresti vajalikku kliimakindlate metsade arendamist ja hooldamist. Seda tehes seab määrus ohtu meie kodumaa, elatusallikad, liikide elupaigad ja lõpuks isegi bioloogilise mitmekesisuse.

Rahulolematus levib üle Euroopa

Petitsoon ja nõudmised on kohandatavad kõikidele Euroopa piirkondadele. Pöördumine on adresseeritud ELi Komisjonile ja Euroopa Parlamendile ning selle põhinõue on, et ELi raadamismääruse, mis ei anna praegusel kujul mingit lisandväärtust, tuleb kiiresti muuta.Oodatud on allkirjad kõikidest liikmesriikidest. Petitsioonile saab alla kirjutada kuni 17. juunini.

Sel teisipäeval toimus Brüsselis, Euroopa põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu kõrval, uus põllumeeste meeleavaldus, kus osales 250 traktorit, vahendas RTL. Meeleavaldajad mõistsid hukka eelnevate protestide vastuseks tehtud ebapiisavad ettepanekud, eelkõige vabakaubanduslepingute ja turuhindade osas.

Läti erametsaomanikud kogunesid 5. märtsil Riias, et protestida laienevate looduskaitseliste piirangute ja ebaõiglaste kompensatsioonide vastu. Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku sõnul ei välista Eesti metsaomanikud lõunanaabrite eeskuju järgimist.

Eriku sõnul on ebaõiglaste piirangute vastu protestimiseks Toompeale kogunemise soovi avaldatud ka Eesti metsaomanike seas. „Me kindlasti ei välista sellise sammu astumist. Ka meie tunneme, et piiranguid tuleb üha juurde, kuid õiglased ja kohesed hüvitised puuduvad.“