Päästeameti värskest statistikast selgub, et eluhoonetes toimunud tulekahjud saavad endiselt kõige sagedamini alguse elektrist. Neist suuremat osa saab ära hoida hoone elektrisüsteemi õigel ajal hooldades ja uuendades.
Päästeameti sünge statistika järgi oli 2023. aastal elektrist alguse saanud eluhoone tulekahjusid 132 – need moodustavad kõigist tulekahjujuhtumitest suurima osa. Enim on elektriga seotud õnnetusi põhjustanud elektripaigaldise või lihtsamas keeles öelduna elektrisüsteemi rikked.
Järgmine suur elektriga seotud tulekahjude põhjus on elektriseadmete rikked, mis võivad tingitud olla näiteks seadme kulumisest, aga ka ebakvaliteetse või standarditega sobimatu seadme kasutamisest.
„Internetipoodide kaudu saab näiteks laadijaid, kodumasinaid või teisi elektriseadmeid tellida pea igast maailma nurgast, kuid peab arvestama sellega seotud riskiga – elektrisüsteemil on oma ohutusnõuded ja standardid ning kõik tooted ei pruugi meie süsteemis tõrgeteta toimida. Äärmuslikel juhtudel võib tagajärjeks olla tulekahju ja tõsine oht elule,“ hoiatab Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETELi) tegevjuht Kaarel Jänes.
Enamikku elektrist tingitud tulekahjusid saab siiski ära hoida hoone elektripaigaldist õigel ajal hooldades ja vajaduse korral uuendades. Hoone omanik vastutab elektrisüsteemi temale kuuluva ehk selle osa eest, mis toob elektri võrguettevõttega liitumise punktist koduste seadmeteni. Kus konkreetse tarbimiskoha liitumispunkt asub, saab teada võrguettevõttega (näiteks Elektrileviga) sõlmitud lepingust – võimalusi on erinevaid ning tihti hõlmab nii-öelda tarbijapaigaldis ka osa liini, mis elektri hooneni toob. Kortermajade puhul jaguneb vastutus ühistu ja korteriomaniku vahel: ühistu vastutab hoone üldelektripaigaldise ja korteri omanik korterisisese elektripaigaldise eest.
Kontroll
Kui tihti tuleb elektripaigaldise seisukord üle vaadata ja vajaduse korral seda hooldada või uuendada? Päris ühest vastust siin ei ole – nõuded ja ka vajadus olenevad muu hulgas hoone vanusest ja peakaitsme suurusest. Arvestades aga hoonepargi keskmist vanust, peaksid eramud, kortermajad või väiksemad töökojad ja ärihooned oma elektripaigaldise üldjuhul üle vaatama iga viie kuni kümne aasta tagant.
„Mida suurema peakaitsmega ja mida vanem on hoone elektripaigaldis, seda sagedamini tuleb selle seisukorda hinnata, kuna rikete oht ja potentsiaalne ulatus on suurem.“
„Mida suurema peakaitsmega ja mida vanem on hoone elektripaigaldis, seda sagedamini tuleb selle seisukorda hinnata, kuna rikete oht ja potentsiaalne ulatus on suurem,“ lisab Jänes. Oluliseks vahejooneks on seatud 2000. aasta ja eristatakse sellest varem või hiljem ehitatud elektripaigaldiste nõudeid.
Kui hoone (või täpsemalt selle elektripaigaldis) on uuem ehk valminud 2000. aastal või pärast seda, tuleb elektripaigaldis eramus (peakaitsme suurusega kuni 35 A) üle vaadata vähemalt iga 15 aasta tagant ning kortermajas iga kümne aasta tagant. Vanemateks elektripaigaldisteks arvatakse enne 2000. aastat valminud ja nende puhul tuleb seisukorda kontrollida sagedamini: eramutes (peakaitse kuni 35 A) vähemalt iga kümne aasta ja kortermajades iga viie aasta järel.
Kompetentne elektrik
Elektripaigaldise kontrolli ehk auditiga saab selgeks, kas hoone elektrisüsteem on korras, ohutu ja peab vajalikule koormusele vastu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma veebi lisatud teabelehes avaldanud selliste akrediteeritud ettevõtete nimekirja, kellel on õigus teha elektripaigaldise kontroll.
„Kui auditi tagajärjel selgub, et elektripaigaldis vajab hooldamist või uuendamist, tuleb kindlasti ohutuse tagamiseks ka see töö plaani seada. Kui hoone on üsna vana ning vahepeal on muutunud palju ka elanike elektriseadmete tarbimise vajadused, on mõnikord otstarbekam ja pikemas plaanis ka soodsam elektripaigaldis ümber ehitada pelgalt hooldamise asemel. Elektriinsenerist projekteerija oskab siin öelda, milline lahendus on kõige mõistlikum,“ väidab EETELi tegevjuht.
„Turul tegutseb nii-öelda isehakanud elektrimehi, kelle töö tagajärjeks võivad olla õnnetused, ohtu seatud elud ja vajadus elektripaigaldis lõpuks ümber ehitada.“
Ka projekteerimiseks ja elektritööde tegemiseks soovitab ta kindlasti pöörduda professionaalide poole. „Turul tegutseb nii-öelda isehakanud elektrimehi, kelle töö tagajärjeks võivad olla õnnetused, ohtu seatud elud ja vajadus elektripaigaldis lõpuks ümber ehitada,“ juhib ta tähelepanu riskidele.
Selliste tagajärgede ärahoidmiseks soovitab ta kontrollida kutseregistri veebilehelt inimese nime järgi, kas tööde tegijale on väljastatud ka vastav kutsetunnistus. Projekteerijal peab olema elektriinseneri kutsetunnistus ja elektripaigaldist on lubatud ehitada elektriku kutsetunnistusega inimesel.
Erialaliidu esindaja rõhutab ka tööde sisu ja hinna kohta tehtava kirjaliku kokkuleppe vajadust. „Kirjalik tellimuse kinnitus ja töö tulemuse dokument lisab kindlust, et ettevõte on aus ja võtab vastutuse,“ lisab ta.
Vanemad hooned
Vanemat eluhoonet renoveerides tuleks kindlasti ka elektripaigaldist uuendada – need kulud kvalifitseeruvad enamasti eluhoonete riiklike renoveerimistoetuste alla. „Renoveerimisel otsitakse kokkuhoiukohti. Pahatihti jääb seetõttu elektrisüsteem vana maja uuendamistöödest välja, reeglina jäävad välja ka korterisisesed elektripaigaldised. Elanike elu ja ohutus on aga see koht, mille arvelt ei tohiks kokku hoida,“ sõnab Jänes.
Kortermaja elektrisüsteemi ülevaatamist või uuendamist kavandades tasub tema sõnul elanikel ka oma korterisiseste elektripaigaldiste puhul koostööd teha. „Ainult üldelektripaigaldise uuendamine jätab alles suure riski, mida kahjuks kinnitab ka Päästeameti statistika,“ ütleb ta. Jänes lisab, et korterites töid ühildades võib saada kokkuhoidu – näiteks elektriku kaugemasse piirkonda väljasõidus või ka materjalides.
Vajadus elektrisüsteemi regulaarselt kontrollida kehtib eluhoonete kõrval samamoodi ka ärihoonetele. „Elumajadest ei erine siin põhimõtteliselt väiksemad äripinnad, töökojad, garaažid ja taolised hooned. Ka elektrist alguse saanud tulekahjude kurb statistika räägib nende puhul sarnast keelt nagu eluhoonete puhul. Suurte tootmis- ja ärihoonete või kõrgema ohutasemega hoonetes kehtivad mõistagi elektripaigaldise haldamisel rangemad nõuded,“ ütleb liidu juht.
