CAMS-i PM10 prognooside ööpäevased maksimumid ennustavad maapinna kohal märkimisväärseid kontsentratsioone, mis ületavad paiguti Euroopa Liidu keskmisi 24-tunniseid piirmäärasid (50 μg/m3). Tagajärjeks on õhukvaliteedi langus paljudes riikides. Sellega seostuvad ka hägune taevas ja sade näiteks autode ning akende pinnal.

„Sahara kõrbealade kohalt Euroopasse jõudnud soe kandub edasi ka Balti riikide poole. Teisipäeva päeval on õhk sellest hägusam eelkõige Eesti lõunapoolsetes maakondades, ööl vastu kolmapäeva Lääne-Eestis ning kolmapäeva päeval Eesti lõuna- ja idaosas. Kõige tihedama kontsentratsiooniga tolmupilv kandub prognooside kohaselt kolmapäeval meie põhjanaabrite õhuruumi. Neljapäevaks saabub Läänemere õhuruumi jahedam ja puhtam õhumass,“ selgitab Sahara kõrbetolmu pilvede liikumist Eestile Keskkonnaagentuuri juhtivsünoptik Taimi Paljak.

Juba kolmas episood

Copernicuse atmosfääriseire teenistuse vanemteaduri Mark Parringtoni kohaselt on kõige hilisem Sahara tolmupilve juhtum juba kolmas episood kahe nädala jooksul ja seostub ilmastikumustriga, mis on toonud kaasa viimaste päevade soojad ilmad Lääne-Euroopas.

„Kaks eelmist juhtumit leidsid aset peamiselt Vahemere ja Lõuna-Euroopa kohal, ehkki sadet autodel täheldati läinud nädalavahetusel ka palju kaugemal põhja pool Skandinaavias. Kuigi Sahara tolmupilvede jõudmine Euroopasse pole midagi harukordset, on viimastel aastatel kasvanud nende juhtumite intensiivsus ja sagedus, mis võib viidata muutustele atmosfääri tsirkulatsioonis.“

CAMS seirab tolmupilve kulgemise kõiki etappe ja on hoidnud avalikkust kursis kõigi juhtumite raskusest käesoleval aastal. Lisaks sellele pakub CAMS andmeid ja prognoose tolmupilvede pikaajalise kulgemise kohta Euroopas ja globaalselt. Reaalajalähedased andmed ja tööriistad on tasuta kättesaadavad ning kujutavad endast vahendit abistamaks ööpäevaringsete õhukvaliteedi prognoosidega kodanikke, ettevõtteid ja poliitikuid teadmispõhiste otsuste langetamisel.