Töörühma juht Jüri Olt koos robotväeturiga

Põllundusrobotid on kavandatud vastavalt konkreetsele kultuurile, tehnoloogilistele vajadustele ja keskkonnatingimustele. Loodava põllundusroboti eelised ulatuvad aga kaugemale kui ainult freesturbaväljade väärindamine. Konkreetne mustikaväetur on akuelektrisõiduk, millel süsihappegaasi emissioon puudub. Hooldejaam, kus akusid laetakse ning roboti tühjenenud aku automaatselt laetud aku vastu välja vahetatakse, toetub päikese- ja biogaasienergiale, tagades säästliku ning jätkusuutliku energiakasutuse.

Ainuüksi Eestis on üle 9000 hektari ammendunud freesturbavälju, mida saabki väärindada näiteks marjakasvatuse kaudu, aidates nii kaasa sealt eralduva süsihappegaasi sidumisele ja maastiku taaselustamisele. Robotväeturi kasutamine aitaks parandada marjakasvatuse majanduslikku jätkusuutlikkust, vähendades samal ajal vajadust inimtööjõu järele, ning võimaldaks ühtlasi põllupidajatel keskenduda strateegilisematele ülesannetele.

Loodusliku taimestiku teke võib ammendunud freesturbaväljadel võtta aastakümneid või kauemgi, kuna turba kaevandamisel on kogu sealne taimkate eemaldatud ja pinnases pole idanemisvõimelisi seemneid. Freesturbaväli on oma olemuselt pehme ja soine ehk tagasihoidliku kandevõimega ning seetõttu on seal tavamasinatega liikumine ja toimetamine üsna keeruline. Spetsiaalselt sellisele pinnasele loodud robot saab sellega aga kenasti hakkama. Ilma väetamata jääb sellisel pinnasel mustikataime saagikus tagasihoidlikuks.

Robotväeturi ja selle autonoomse hooldejaama ning akuvahetusseadme prototüübiga on võimalik tutvuda 18.–20. aprillini toimuval Maamessil.

Jaga
Kommentaarid