Aarete laegas avaneb: selgusid konkursi „Kogukonna hing 2024“ finalistid
Maalehe ja Coopi korraldatavale menukale konkursile laekus tänavu 162 ettepanekut. Žürii valis välja kümme kandidaati, kelle elust-olust ning tegemistest peagi Maalehe veergudelt lähemalt lugeda saab.
„Olime sel korral üsna suures ootusärevuses,“ tõdes Maalehe peatoimetaja Hindrek Riikoja. „Kahel eelmisel aastal on konkursile esitatud sadu kandidaate ning ootasime huviga, milline saak tänavu meile osaks langeb. Imetlusväärselt on näha, et väärikate kandidaatide read näivad aina kasvavat!“
Võrreldes kahe eelmise aastaga esitati konkursile tunduvalt enam mehi.
„Žürii oli valmis sellekski, et näeme taas samu nimesid, keda on varasemalt juba esitatud, kuid seda oli üsna napilt,“ hindas Riikoja. „Siiski julgustame edaspidi ikka esitama ka neid, kes seni pole veel kümne hulka jõudnud, sest vahed kümne hulka jõudmisel on üsna väikesed, räägime siin piltlikult öeldes fotofinišist.“
Valikut jagub
Maalehe peatoimetaja lisas, et iseenesest võiks žürii pimesi ankeedikuhjast esikümne välja valida ja ikka olla valikus kindel, sest ühtki nime konkursile põhjuseta ei saadetud.
Coopi turundusdirektor Ranno Pajuri märkis, et tänavu oli valik siiski keerukam, mida võis näha sellestki, et kõik žürii liikmed tulid kohale oma isikliku esikümnega.
„Tase on võrdne ja lõplik valik oli seda raskem,“ tõdes ta. „Samas on väga tore, et nii paljude aktiivsete ja loovate inimeste toimetusi on Eesti erinevates kohtades tähele pandud, sest seda eesmärki „Kogukonna hinge“ konkurss ju kannabki. Coop on peaegu kõikides Eesti naabruskondades kohal ning näeme, kuidas inimesed seal kogukondade heaolusse panustavad, et oma kodukohas elu edasi viia.“
Tuleb uhke pidu!
Varem on žürii võtnud joone, et eelistatakse neid, kes ei tegele kogukonnatööga palgalises ametis ning seda põhimõtet järgiti ka tänavu. Hoolsalt loeti ka kaaskirju ning vaagiti, milline mõju on senisel tegevusel olnud.
„Nii mõnegi inimese puhul on aktiivsus ja tulemused lausa uskumatud,“ lausus Hindrek Riikoja. „Väga soe tunne oli ankeetidest lugeda ka selle kohta, kui palju aega ja vaeva pühendatakse lastega tegelemisele. Tundub, et osalt tehakse puht vajadusest ära ka need asjad, mis peaks olema kohaliku omavalitsuse hooleks.“
Olgu nii või teisiti, aga seekordsed kandidaadid on valitud.
„Ka sel aastal viib võitja koju suure peo, mille korraldamise eest kannavad hoolt Coop ja Maaleht,“ sõnas Ranno Pajuri. „See on meie viis tublisid tunnustada ja öelda neile aitäh!“
Varasemalt on kogukonna hinge tiitli võitnud Lilia Urb Kõmsi külast ning Kristiina Adamson Suurupi külast.
lgal aastal, kui saame välja valitud uued kogukonna hinge konkursi finalistid, on hingel ühtaegu ilus ja valus.
Ilus seepärast, et läbi kõigi esitatud kandidaatide näen ma meie ilusat ja imelist Eestit kasvamas. Sellisena, kus tegusid ei kannusta kannuste teenimise tung ega raske rahakoti lummus. Pigem ehe soov ise ilu tegijaks ja kogukonna kasvatajaks olla. Teha ja toimetada tegemise lustist ja homse nimel.
Valus on aga sellepärast, et enamik esitatud kandidaatidest jääb paratamatult finaalist välja, kuigi enamik neist vääriks tunnustust ja suurt kirjutist me suures lehes.
Ja siin ongi nüüd tähtis roll nendel tublidel inimestel, kes kandidaate üles seadsid ja Maalehele nende nimed ning teod kaalumiseks saatsid. Olge nüüd, ülesseadjad, nii kenad – haarake lillekimp või kommikarp pihku ning minge ja kiitke oma ülesseatut ka otsesõnu ja silmast silma. Sest ta on seda kindlasti väärt. Küll tema siis ka teid tähelepanelikkuse eest vastu kiidab. Sest te mõlemad olete seda väärt.
Uute kiitmiste ja kaalumisteni!
