Metsamees Andres Olesk: emotsioone saab kinnitada või ümber lükata ainult läbi teaduse
Eesti Metsaselts taastas sel aastal traditsiooni, mis vahepeal oli hääbunud – tunnustada metsandusse panustanud isikuid ja rühmi. Metsasektori tunnustused jagati välja metsanduse visioonikonverentsil 17. aprillil Tartus.
Tunnustusi jagati kuues kategoorias. Tunnustamise eesmärk on väärtustada üksikisikuid, organisatsioone ja meeskondi, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud metsanduse kestlikule arengule. Tunnustamise konkursile esitati kokku 37 ettepanekut kõikide kategooriate lõikes.
1. Aasta metsanduskoostöö tunnususe tõi kestlik mõtteviis ja vastutustundlik arendustöö. Selle pälvis töörühm, kuhu kuulusid 30 erinevat metsandusorganisatsiooni, mis käisid koos alates 2020. aastast enam kui 30 koosolekul. Selle tulemusena sündis PEFC jätkusuutliku metsanduse uuendatud standard. Auhinda vastu võtnud rühma moderaator Gunnar Reinapu tänas kõiki töörühma liikmeid, kes andsid oma panuse. „Läks rohkem aega, kui planeerisime selle nimel, et see standard saaks väga hea ja kõik aspektid oleks kenasti arvestatud,“ sõnas Reinapu.
2. Aasta metsanduse innovatsiooni eest sai auhinna tähelepanuväärne koostöövorm, mida metsandussektoris veel sageli ei kohta. Teadlastega koostöös sünnivad lahendused praktikutest ettevõtjatele. Konkreetse tunnustuse pälvis teadustöö, mis keskendub lehtpuuistandike rajamisele Eesti Maaülikooli ja Foreko grupi koostöös. Auhinna võttis vastu gruppi kuuluva Valga Puu juht Andres Olesk, kes ütles, et kellel on võimalus panustada teadusse, siis on see ühtlasi ka kohustus. „Pikka aega on domineerinud sektoris veendumused ja emotsioonid,“ täpsustas ta. „Neid saab ümber lükata või kinnitada ainult läbi teadmiste ja teaduse. Kutsun kõiki üles teadusse panustama!“
3. Metsandussektori aasta sõber on oluliselt panustanud metsanduse jätkusuutlikkuse tagamisse ja aidanud kaasa metsanduse arengule ning teadmise levikule. Tartu Ülikooli ökoloog Jaan Liira on toetanud ökohüvede integreeritust metsandusse ja on aidanud leida metsadebatis osapoolte ühisosa. Ta on üks vähestest ökoloogidest, kes suudab oma tegevusvaldkonda metsamajanduse integreerida. „See on hoopis teine tunne, kui saada auhind artiklite arvu eest,“ sõnas Liira. „See tuleb puhtast südamest ja tunnetest. Suure panuse tunnustuse pälvimisest andise ilmselt ka PEFC töögrupis osalemine.“
4. Aasta tegu metsandussektoris on Eesti metsandusele ja riigile rahvusvahelist tuntust toonud. Kutsemeisterlikkuse suursündmus oli 34. raiespordi maailmameistrivõistluste korraldamine, kus osales 300 võistlejat ja väliskülalist üle maailma. Lisaks suurepärastele võistlustingimustele said nad osa Eestit tutvustavast huviprogrammist. Korralduses pöörati suurt tähelepanu keskkonnasõbralikkusele. Meediakajastusi ilmus enam kui 70 üle maailma. „Oli see vast puu, mis mind nüüd tabas,“ rõõmustas peakorraldaja ja projektijuht Mart Kelk auhinda vastu võttes. „Tunnustust on väärt kõik, kes toimumisele kaasa aitasid. Koostöö on kõige tähtsam.“
5. Pikaajalise panuse eest metsandusse sai tunnustuse teadlane, kes on olnud mitmetel kõrgetel kohtadel Eesti Maaülikoolis ning osalenud paljudes komisjonides ja nõukogudes. Hardi Tullus on uurinud püsimetsandust ja turberaieid.
6. Aasta noor metsandustegija on suutnud teha märkimisväärselt palju, olles tegutsenud nii vabatahtlikus loodushoius kui erametsanduses. Ta korraldas läinud aastal rahvusvahelise aasta puu konkursi. Pille Ligi olnud ka metsaüliõpilaste seltsi eestvedaja ning aidanud metsandusse kutsete süsteemi juurutada. „Soovin tänada oma peret, ilma mõistva suhtumisega väikeste laste kõrvalt poleks mul võimalik siin olla,“ sõnas Ligi. Ta tänas ka kolleege Loodushoiu Fondist.
