UURING | Positiivne üllatus jahimeestele: enamik Eesti elanikest aktsepteerib jahipidamist

Eestis tehtud üleriigiline uuring näitas, et 88% küsitlusele vastanutest aktsepteerib Eestis jätkusuutlikku jahipidamist.

„Euroopa katusorganisatsioon FACE koondab liikmesriikide jahipidamise sotsiaalse aktsepteeritavuse andmeid. Teadsime küll, et enamik Eesti inimesi toetab või pole vastu jahipidamisele, aga et see protsent on nii kõrge, oli meilegi üllatuseks,“ ütles EJS-i president Margus Puust. „Selle tulemusega oleme hetkel Euroopas Taani järel teisel kohal,“ lisas ta.

Puust usub, et kui linnastumise protsent on kõrge, siis jahipidamise aktsepteeritavus pigem väheneb. „Eesti on linnastumise osas võrreldav Euroopa keskmisega. Eestlastel on siiani säilinud tugev side oma esivanemate maakohtade ja loodusega. Kindlasti on see üks tegur, mis mõjutab jahipidamise kõrget sotsiaalset aktsepteeritavust,“ sõnas ta.

Norstati korraldatud ja nädala kestnud küsitlusperioodil koguti kolmele jahipidamisega seotud küsimusele vastuseid 1000 inimeselt. Neilt küsiti seaduspärase jahi aktsepteeritavuse ning trofeede kohta, aga ka seda, kui hästi tunnevad nad jahiseadusi ja -määrusi.

Muljetavaldavad 88% osalejatest kas toetab või pole vastu sellele, et Eestis seaduslikult jahti peetakse.

Hoolimata toetusest ei teata põhjalikult jahipidamise ja seda reguleerivate seaduste kohta: ligi 52% vastanutest ei olnud üldse kursis jahipidamise tavade ja seadustega, samal ajal kui 35% teadis natuke ja 4% hästi.

Seda, et jahimees võib trofeed (sarved, kolju jm) endale jätta, toetas 48% vastanutest ja 29% vastanutest nõustus sellega mingil määral.

EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul mõjutab jahipidamise sotsiaalset aktsepteeritavust ka Eesti jahimeeste igapäevane tegevus kogukonna heaks. „Nii näiteks asuti 2014. aastal koos riigi ja seakasvatajatega võitlusesse sigade Aafrika katkuga. Kümne aasta jooksul on ühiselt saavutatud märkimisväärseid tulemusi, mis annavad silmad ette ka meie lõunanaabritele. Oluliselt kõlapinda on saanud ka projekt „Ulukid teel“, mille käigus on paigaldatud Eesti maanteedele kolme aasta jooksul 74,8 km lõigul reflektoreid. See on säästnud hulga ulukite elusid ning inimeste tervist ja vara. Jahimehed osalevad ka looduskaitselistes projektides, nagu näiteks Keskkonnaameti projektides „Väikekiskjate arvukuse reguleerimine liigikaitseliselt olulistel rannaniitudel“ ja „Metsnugise küttimine lendorava pesitsusaladel“,“ lisas Korts.