Kilingi-Nõmme päästekomando kirjutas Facebooki postituses: „Kuna ilves vaatas, et meie järgi ei jäta – andis ta sel korral alla ja lahkus. Pole just tavapärane kohata sellist looma ja nii julgena inimeste läheduses. Nagu ütleb eesti vanasõna – „Nällane sööb silmadega.““

Ilveste küttimine

Ilveste arv Eesti metsades on viimase kümnendi jooksul kasvanud 600ni. Kui pesakondade arv peaks küündima üle saja, teeb keskkonnaagentuur ettepaneku taastada ilveste regulaarne küttimine.

„Ilveseid on Eesti metsades praegu kaks korda rohkem kui hunte. Ilveseid on umbes 600 kanti ja hunte üle 300,“ ütles Maalehele keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Rauno Veeroja.

Kui viletsamatel aastatel küündis ilveste arv vaid 300ni, siis viimase kümne aasta jooksul on ilveseid olnud stabiilselt rohkem kui hunte ja nende arvukus endiselt suureneb.

„Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on kirjas, et ilvese regulaarset küttimist hakatakse kaaluma siis, kui aasta jooksul sündinud pesakondade arv tõuseb üle saja. 2022. aastal loendati pesakondi 86. Aga sel aastal võib olla see piir juba ületatud,“ märkis Veeroja.

Loe lähemalt siit.