Ants Noot: põllu taga tuleb ka loomaarsti näha

Põllumajanduses ei saa läbi ilma kõrgetasemeliste veterinaararstideta. Nende abi, toe ja nõuga saame tagada loomade heaolu ja tervise ning seeläbi ka toiduohutuse.

Eesti põllumajandus on läbi teinud tormilise teekonna, mis avaldub kahanevates põllumajandusmaa ja loomade arvudes. Kui veel 1990. aastate alguses oli meil 1,4 miljonit hektarit haritavat maad, siis nüüdseks on see arv taandunud miljoni piirimaile.

Ajaloolisest kahest miljonist hektarist, mis enne Teist maailmasõda oli toidu tootmise kasutuses, on nüüdseks suur osa metsaga kaetud, kuigi liikvel on müüt, et Eesti metsad on maha raiutud. Kogu loomade arvukus, mis pärast taasiseseisvumist oli üle kahe miljoni, on nüüdseks vähenenud umbes 750 000–800 000 isendini.