Hellar Lill: Punaarmee sõjahaudade väljakaevamistel on veel palju tööd

Praeguseks on üle Eesti jäänud sadakond sõjahauda, mis oleks mõistlik ümber matta. Suuremas osas peaks tööd tehtud saama järgmise aasta lõpuks.

Nõukogude okupatsiooni ajal püstitati üle Eesti arvukalt monumente peamiselt Teises maailmasõjas (aga mõned ka Vabadussõjas) langenud punaarmeelaste ühishaudadele. Suurem osa neist asus väljaspool kalmistuid. Linna, alevi või küla keskel, pargis või maantee veeres. Keskvõimu korraldusel koondasid kohalikud võimuorganid erinevad üksikhauad nn vennashaudadeks asulate keskustesse.

Lahingupaikadest või hukkamiskohtadest maeti säilmed kümmekonna aasta jooksul asulate keskväljakutele, parkidesse – eelistatult kohtadesse, kus inimesed tavatsesid koos käia. Selliste „pühamute“ rajamine oli osa ideoloogilisest kasvatustööst ja püüust inimeste ajalooteadvust ümber kujundada. Tegu oli surnute ärakasutamisega, et ideoloogilistele monumentidele anda matmispaiga puutumatus ja pühadus.