Mullu ja tunamullu on see aeg olnud tänavusest lausa kaks korda pikem, aastal 2019 küündis aga koguni 307 tunnini. Pikaaegne keskmine ehk norm (1991–2020) on 203 tundi. Sarnaselt aprilliga jooksis lati alt läbi ka märts 119 tunniga. Kusjuures kahe aasta eest saime esimesel kevadkuul päikest nautida nüüdsest samuti kaks korda enam tunde – 236. Normgi on äsjasest 23 tundi suurem. Võime õhata, kui palju me iga jumala päev õigustatud ootusest vähema päikesepaistega pidime leppima. Ja seda veel kevadel!