Pikk vaade: ilm muutub Eestis järjest päikselisemaks

Sellest ajast, kui Maaleht 1987. aastal ilmuma hakkas, on ka meie ilm tasahilju ja järjekindlalt päikeselisemaks läinud. Kas edaspidi saame veelgi rohkem päikesepaistet nautida?

Tänavune kevad on mänginud vingerpussi. Lugu sellest, et elame õnnelikul ajal, mil päikest paistab tasapisi aina enam, eriti just kevadkuudel, oli plaanis juba paar kuud tagasi. Aprill ja märts tahtsid aga selle plaani vägisi juba eos nurjata. Meteoroloogid kutsuvad aega, mil päike end näitab, päikesepaiste kestuseks ja ilmateenistus mõõtis jürikuul selle pikkuseks Eestis keskmiselt 129 tundi. Nii vähe pole päikest aprillis olnud vähemalt viimased tosin aastat. Kui mitte kauemgi.

Mullu ja tunamullu on see aeg olnud tänavusest lausa kaks korda pikem, aastal 2019 küündis aga koguni 307 tunnini. Pikaaegne keskmine ehk norm (1991–2020) on 203 tundi. Sarnaselt aprilliga jooksis lati alt läbi ka märts 119 tunniga. Kusjuures kahe aasta eest saime esimesel kevadkuul päikest nautida nüüdsest samuti kaks korda enam tunde – 236. Normgi on äsjasest 23 tundi suurem. Võime õhata, kui palju me iga jumala päev õigustatud ootusest vähema päikesepaistega pidime leppima. Ja seda veel kevadel!