Kuid aeg on edasi läinud, kohapealne eluolu muutunud. Auto ei ole ammugi luksuse pärast, vaid vajalik igapäevaelu korraldamiseks. Autot on paljudel vaja tööleminekuks, laste viimiseks kooli, huviringi, lasteaeda. Paraku pole väikese rahvaarvuga riigis võimalik tõhusalt korraldada konkurentsivõimeliste kuludega ühistransporti kõigi jaoks. Meie linnad ja asulad on väikesed, aasta-aastalt kasvanud hajusa isevoolu teed kulgenud planeeringutega. Töökohad, koolid, lasteaiad, raviasutused ei asu just tihti kiviviske kaugusel inimese kodust. Kõiki asjaajamisi ei ole võimalik teha ühistranspordi või jalgrattaga.