RETSEPT | Teeme ise rabarberiveini- ja siidrit

Rabarberiveini on ilmselt juba väga paljud teha proovinud ja tooraine uudsusega enam väga laineid ei löö. Nüüd oleks aeg minna tehnikatega edasi ja teha kevadisest rabarberist hoopis siidrit või vahuveini.

Veinivilla perenaise Tiina Kuuleri sõnul võivad väikesed mullid võivad muidu kergele ja lahjale joogile anda õigesti jahutatuna hoopis uue vungi sisse ja ka jook tundub märksa pidulikum.

Siidrit ja vahuveini saab teha täpselt ühesuguste töövõtetega, vahe on pigem kanguses – siidri oma ulatub maksimaalselt 8,5%ni, vahuveinid aga algavad 10%st, normaalne kangus jääb 11–12% vahele. Seega, et siidrist saaks vahuvein, on vaja virdele suhkrut lisada, et kangus suurem tuleks. Seepärast on järgmised retseptid esitatud paarikaupa – kuidas ühest toorainest teha nii siidrit kui vahuveini.

Kõik kogused on arvestatud 25 liitri peale, sest see on tavaline keskmine käärimisnõu suurus.

Rabarberisiider

Kes tahab, võib rabarberisiidri tegemiseks proovida ka täismahla. Seda on kergem kätte saada tükeldatud ja sügavkülmast läbi lastud rabarberivarte pressimisel. Täismahla looduslik suhkrusisaldus on keskmiselt 30 Oe, millest piisaks 4% alkoholi tekitamiseks ja see on ka siidri jaoks täiesti paras.

Paraku jääb see maitsemeeltele natuke liiga ekstreemseks elamuseks, kuna happesus on kõrge ja rohused tanniinid väga tugevad. Seepärast oleks mõttekam täismahla kas lahjendada veega ja lisada pisut suhkrut või teha vesitõmmisega kõigepealt väga lahja rabarberivein, millest teise käärimisega siider saab.

Rabarberivein

Rabarberiveini tehakse nii: varsi ei tule koorida, küll aga lõigata võimalikult peeneks. Kallake käärimisnõusse rabarberid ja suhkur ning laske seista umbes üks ööpäev, et mahl eralduks.

Seejärel pigistage rabarberitest kogu mahl välja (lihtsam on selleks kasutada kurnamiskotti), uhage rabarberimassi veel kord veega, et kogu mahla ja suhkru kätte saaks. Rabarber läheb pehmemaks, kui kasutate keeva vett. Rabarberit on ka kergem pigistada, kui see on enne tõesti peeneks lõigatud.

Seejärel võib virdesse soovi korral lisada ka teisi aineid – maasikaid/vaarikaid, võililli või rosinaid. Need komponendid võivad virdesse jääda kuni käärimise lõpuni, neid ei pea vahepeal välja kurnama. Kui virre on 20–22kraadi, võib lisada veinipärmi.

Väike selgitus ühe komponendi, veinilubja kohta. Head veini saab ka ilma selleta, ei ole vaja muretseda. Põhimõtteliselt kasutatakse veinilupja rabarberites leiduva oblikhappe neutraliseerimiseks.

Retsept rabarberitele

6–8 kg rabarbereid

soovi korral 1 kg õunu või 750 g rosinaid, 1 kg maasikaid või paar liitrit maasikamahla

1,5–2 kg suhkrut siidri eelveini või 4 kg suhkrut vahuveini jaoks

15 g veinilupja

1 pakk siidri- või veinipärmi

vett nii palju, et 25 liitrit virret täis tuleks

Lisage leigesse virdesse pärm vastavalt tootja õpetusele, käärimine algab ööpäeva jooksul. Pärast käärimise lõppu, 2–3 nädala pärast, kallake virre põhjasette pealt ära ja laske selgineda, lisades selitusvahendeid või lihtsalt lastes veinil selgemaks vajuda.

Seejärel villige jook vahuveini- või limonaadipudelitesse, lisades igasse pudelisse ühe teelusikatäie suhkrut. Sulgege kork ja jätke seisma. Paari kuu pärast võib juba proovida, kas mullid on pudelisse tulnud.

Leedriõied ja angervaksad

Praegu õitsevad või kohe alustavad seda ka veiniks ja siidriks sobivad mustad leedrid ja angervaksad. Toreda mullijoogi saab nendestki. Angervaksa võib teha täpselt sama retsepti järgi kui alljärgnevat leedrisiidrit.

Leedriõiesiidri valmistamiseks tehke kõigepealt, nagu ikka, valmis lahja (või vahuveini jaoks ka kangem) leedrivein, millest teise käärimisega mullijoogi saab. Retsept on mõeldud 25 liitri tegemiseks.

umbes 60 leedriõisikut

3 kg suhkrut (vahuveini jaoks 5 kg)

3 tl sidrunhapet või 3 sidrunit (mahl pluss riivitud koor ilma valge säsita)

1 pakk siidripärmi ja toitesoolasid

Lilleveine tehakse enamasti ühe skeemi järgi. Kogutud õitele tuleb peale kallata kuum, vedelaks sulatatud suhkur ja lasta mõni tund tõmmata. Lilledel endal ei ole mingit hapet, seega tuleb lisada kas sidruneid, sidrunhapet, õunu, apelsine, rabarbereid või nende mahla. Meeles peab pidama, et pärmi tohib lisada alles siis, kui vesi on u 22 kraadini jahtunud.

Kui vein on käärinud umbes ühe nädala, kurnake õied virdest välja, laske lõpuni käärida, villige pudelitesse ja lisage igasse 1 tl suhkrut.