Tauno Vahter: EMO on koht, kus uskumatult palju inimesi käitub väga halvasti

Inimesi saab muude asjade seas lahterdada ka selle järgi, kuidas nad arstil käivad. Võib muidugi öelda, et ka siin on hea põhimõte „nii vähe kui võimalik ning nii sageli kui vaja“, kuid tegelikkus on natuke keerulisem.

Tervis on väga isiklik teema ja selliste puhul lööb sageli välja mõni selle iseloomujoon, mida inimene muidu suudab ehk kuidagi alateadlikult vaos hoida. Kindlasti puudutab see mõnevõrra ka näiteks valulist vaktsineerimise teemat, aga mõtlen siin natuke üldisemalt – näiteks kuidas klassikaliselt mehed ei taha arsti juurde minna või kipuvad mingite probleemidega liiga hilja sinna jõudma.

Teine äärmus on inimesed, kes lähenevad meditsiinisüsteemile sama moodi nagu Rootsi lauale, kus kiputakse üle sööma ja üle jooma. Küllap teab enamik kedagi, kellel on kombeks iga palaviku, peavalu või lapse nohu puhul kiirabisse helistada või siis korra aastas nõuda perearstilt saatekirja kõigi eriarstide juurde. Ja siis on veel EMO.