Toomkooli juht Egle Viilma: just väga tublidel õpilastel jõuab kätte hetk, kus kõike saab korraga liiga palju
Jaan Tammsalu saatekülaliseks on Toomkooli juht Egle Viilma, kes aitab lahti selgitada Eesti kristlike koolide fenomeni. „Selliseid koole on Eestis praegu 12 ning väga sageli pole õpilastel ega nende vanematel kirikuga mingit seost. Tullakse pigem teistsuguse õhkkonna pärast,“ sõnab Egle Viilma.
„Paljud kristlike erakoolide juhid nimetavad seda imeks, mis nende koolide loomisega seoses on toimunud,“ tõdeb Egle Viilma. „Nii on olnud ka meie kooliga. On olnud juhuseid, kus palvevastused on tulnud sekundi murdosaga, sest oleme olnud olukorras, kus peale mõtte justkui pole üldse midagi ning kõigest on puudus. Siis aga hakkavad asjad laabuma.“
Viilma sõnul on kooli arendamisel olnud juhtmõtteks julge unistamine, osalt isegi hullumeelne, sest sellistest plaanidest saab vähemalt midagi teoks.
„Öeldakse, et inimestel on kiire, aga Jumalal on aega küll,“ möönab ta, et mõnikord on abiks olnud see, kui jaksad õige hetke ära oodata ega püüa asjade käiku jõuga tagant lükata.
Küsimusele, miks vanemad, kes pole üldse kirikuga seotud, üldse oma lapsi kristlikkusse kooli toovad, vastab Viilma, et põhjuseid on mitmeid.
„Umbes kolmandik meie kooliga seotud peredest on luterlased, kolmandik kuulub mõnda teise kogudusse ja kolmandik ei ole ühegi kirikiga seotud,“ selgitab Viilma.
„Kristlik kool võtab paganaid vastu,“ muigab Tammsalu seepeale. Viilmale teeb see nalja, sest kooli mõte on siiski anda haridust ja mitte kedagi „kuhugi pöörama hakata“.
„Meie koolis on võimalik panna oma laps väikesesse klassi, me ei topi neid ülemäära täis ning on õpilasi, kellele see väga sobib,“ märgib Viilma. „Oleme märganud, et meile tullakse kolmandas kooliastmes ning põhjuseks tuuakse, et õpilase mentaalne tervis on jõudnud sinna, et nad ei sobitu suurde kooli. Need noored on olnud väga tublid ja aktiivsed, võitnud konkursse, tantsinud ja laulnud ja ühekorraga on seda kõike saanud küll.“
