Maris Leemets: külavanem, kes elab oma külast 70 km kaugusel
Teenusele pole mõtet vargile minna. Tegu on väga aktiivse naabrivalve piirkonnaga.
Kohalik naisteühendus korraldab aastas mitukümmend kogukonnale mõeldud üritust.
Elanikud ei pea oma kodukohta ääremaaks: „Kui Saaremaa poolt tulla, oleme maakonna esimene küla.“
Märjamaal asuvate külade Teenuse, Luiste ja Urevere külavanem Maris Leemets elab nädala sees Harjumaal, kuid sõidab igal vabal hetkel koos perega Teenuse külas asuvasse maakodusse. „Minu kogukond asub siin. Linnas käime pärast tööd ja kooli magamas, siin käime päriselt elamas.“
Teenuse külas on tänapäeval kaks teenust – raamatukoguteenus ja poeteenus. Kool pandi kinni pea 30 aastat tagasi. Perearsti juures tuleb käia 25 kilomeetri kaugusel Märjamaal, mis on valla keskus.
Kohalike arvates pole sellest aga midagi. Sest Teenusel on ilus loodus, kaks jõge, väga tihe seltsielu, joodikuid bussipeatustes ei istu, ja neil on külavanem Maris Leemets.
„Me siin oleme kõik optimistid – et elu maal on ilus ja läheb paremakski. Muidugi võiks olla oma postkontor, perearst või kool. Aga öelda, et ilma selleta pole võimalik maal elada, pole tõsi,“ sõnab Teenuse elanik Silvi.
„Pole mõtet keskenduda vaid asjadele, mida pole. Tuju läheb muidu halvaks,“ lisab ta naerdes.
Silvi on üks Teenuse Naiste Ühenduse liikmetest. See on 11 naisest koosnev punt, mis juba üle 30 aasta kannab hoolt selle eest, et elu Teenusel ei hääbuks. Neli aastat tagasi värbasid nad vabariigi aastapäeval enda sekka Marise. Juba aasta hiljem sai temast Teenuse, Luiste ja Urevere külavanem.
„Meie jõud hakkas vaikselt raugema, aga siis tõi Maris meile täiesti uue energia.“ – „Ta kirjutab järjest projekte ja teeb kõike nii põhjalikult.“ – „Ta teab meie kodukandist juba rohkem kui meie, kes me siin terve elu oleme elanud,“ kiidavad prouad läbisegi.
Sattus Teenusele juhuslikult
Tarmukas külavanem sattus oma perega Rapla maakonda Teenuse külla täiesti juhuslikult. Umbes kümme aastat tagasi otsis perekond endale linnakodu kõrvale looduskaunisse paika maakodu ja kinnisvaraportaalis jäi silma Teenuse. „Ma olen tegelikult Rakverest pärit. Mingit seost mul siinse piirkonnaga varem polnud,“ lausub Maris.
Kolme tütre ema räägib, et esimesed seitse aastat ta harjus pisikese koha eluga ja kasvatas kaht nooremat tütart. Lõpuks said naisteseltsi prouad Tamme talu perenaiselt kolm veretilka aga kätte ja tuli täistuuridel kogukonna ellu panustama hakata.
Kohalikud räägivad, et Maris on paari aastaga jõudnud teha rohkem kui mõni külavanem paarikümne aastaga. Ka see, et pere pendeldab tegelikult kahe kodu vahet, polevat mingi takistus.
Maris sõnab, et ideaalis veedaks nad terve oma aja Teenusel, kuid töö Eesti Pangas ja laste kool seda praegu ei luba.
„Õnneks on mul võimalik üsna palju ka kodukontoris töötada. Seega hiljemalt reede lõunal, kui lastel tunnid läbi, sõidame juba siia. Selliseid peresid on tegelikult ju Eestis veel väga palju, kes poole kohaga maal elavad. Me ei ole selles mõttes erilised.“
Ta pakub, et taolise elustiili viljelejad võivadki tulevikus olla paljude väikekohtade „päästjad“, sest töökohtade, kooli ja teenuste puudumise tõttu pole võimalik päris püsielanik olla. Et neist inimestest ei saaks piltlikult öeldes vaid oma koduseinte vahel olijad ehk kogukond ja traditsioonid ei hääbuks, on vaja, et uued elanikud oleksid kursis piirkonna ajaloo ja pärimusega ning käiksid üksteisega regulaarselt läbi.
Mitu rauda tules
Möödunud aasta sügisel andis naisteühendus Marise eestvedamisel välja 1300-leheküljelise teose „Jõeäärsed jutud“, kus on kirjas Teenuse, Luiste, Tolli ja Urevere küla 160 talu lood.
„Tahtsin väga ise teada saada, mis siin enne mind on juhtunud,“ lausub külavanem. Ta peab piirkonna aja- ja kodulooliste materjalide kogumist ja säilitamist oluliseks ka edaspidi.
Igapäevaselt läheb naisteühenduse põhiline aur aga ürituste korraldamisele.
Teenuse piirkonnas on küll ainult umbes 130 inimest, kuid ühistegevusi ja -üritusi, kuhu inimesed alati kohale tulevad, on igas kuus mitu.
Suurima osalejate arvuga on jaanituli mõisapargis ning suvine perepäev kalapüügivõistluse ja retrodiskoga. Inimesed tulevad alati kohale aga ka matkadele või koolitustele. Mullu õpiti näiteks üheskoos kodulehte tegema ja esmaabi andma. Lisaks tähtpäevadele, nagu vabariigi aastapäev või kadripäev, toimuvad mõisahoones sageli kontserdid ja teatrietendused.
Kooskäimise juures mängibki tähtsat rolli kogukonnakeskus Teenuse mõis, mille ruume vald kasutada lubab. Sinna on õnneks jäänud veel ka raamatukogu, mis hiljuti oma sajandat sünnipäeva tähistas.
Varastel ei tasu Teenusele minna
Peale kirju seltsielu on Teenuse piirkond kõva naabrivalves. Kaks aastat tagasi saadi siseministeeriumilt selle eest ka auhind. Piirkond liitus naabrivalve liikumisega tegelikult juba 2000ndate alguses, kuid siis tegevus vaibus. Tänu Marisele sai seegi uue hoo sisse.
„Meil on valla kõige suurem naabrivalve. Eile liitus 37. majapidamine,“ teatab külavanem uhkusega.
Daamid räägivad, et nad ei tee küla vahel veel raadiosaatjatega patrulle, kuid tänu koolitustele ja teadmisele, et naaber hoiab päriselt silma peal, on hulga julgem kodust mõneks ajaks ära minna. Külaelanikele ei jää miski tähelepanuta – kinni on püütud nii kütusevargad kui ka ära eksinud välismaalased.
Samuti on kirja pandud küla kriisiplaan.
Maris arvab, et Teenuse piirkonna trumbiks ongi see, et inimesed päriselt tahavad üksteisega suhelda. Seda tehakse näost näkku raamatukogus ajalehti sirvides, üritustel või sotsiaalmeedias.
Lisaks on naisteühenduse liikmed tohutut elujanu ja optimismi täis.
„Me ei ole oma vallas mingi ääremaa. Me oleme maakonna esimene küla, kui Saaremaa poolt tulla. Me oleme esimesed, mitte viimased,“ teatab naisteühenduse liige Helle.
„Elul pole maal häda midagi, kui sa ise aktiivne oled. Elu ei ole meist ju kunagi väga palju kaugemal kui mõned või mõnedkümned kilomeetrid,“ usub Märjamaal asuvate külade Teenuse, Luiste ja Urevere külavanem Maris Leemets.
Maris räägib, mida nemad on teinud või tunnetavad, mis on oluline.
Sul peab olema side kohaga, kus sa elad. Me panime kirja lood, mida külaelanikud räägivad siis, kui saadakse kokku, aga uued inimesed, kes maale tulnud, neid ei tea. Panime kokku kogukonnaraamatu „Jõeäärsed lood“.
Sa pead tundma end turvaliselt. Liitusime naabrivalvega ja oleme naabrivalve raames näiteks kriisiplaani läbi arutanud. Leidsime, et on asju, mis on nõrgad – näiteks esmaabi andmine. Tegime möödunud aastal koolituse.
Maal teevad elu heaks inimesed. Teenusel neist puudust ei ole.
Kolmandat aastat toimuv konkurss väärtustab tegusaid, aktiivseid, toredaid ja ettevõtlikke inimesi, kes viivad Eesti elu edasi oma kogukonnas tegutsedes.
Žürii valis ligi 162 ettepaneku hulgast välja kümme nominenti, kelle lood toome Maalehes lugejateni maist juulini. Võitja valivad lugejad Maalehe veebikodus.
Kogukonna eestvedajaid tunnustavat konkurssi korraldavad Maaleht ja Coop. Võitja kogukonnale korraldame auhinnaks meeleoluka simmani.
