Vanade puude juured võtavad lähedal tärkavatelt noortelt puudelt kasvujõu. Rootslaste uuring näitas, et männiseemikud kasvasid kõige paremini lageraie alal, kõige viletsamalt aga vana metsa all.
Üks viis metsamajandamise jätkusuutlikkust hinnata on uue metsapõlve tekke ja kasvu edukus. Kui asendada laialdaselt lageraied püsimetsanduses valik- või turberaietega, kus pärast raiet jääb alles suur osa vanu puid, hakkab noorte puude arengut tugevalt pärssima suurte puude juurkonkurents. Selle vältimiseks on vaja leida uusi viise metsa edukaks uuenemiseks.
METSALEHT
Rootsi metsateadlased Bodil Häggströmi juhtimisel võrdlesid külvi teel kasvama hakanud ja istutatud mändide ellujäämust ja kasvu esimesel kuuel-seitsmel kasvuaastal kolmes kasvukeskkonnas – lageraie alal, vana metsa servas ja vana metsa all suurte mändide vahel. Igas kasvukeskkonnas vaatlesid autorid puude ellujäämust ja kasvu omakorda erinevalt töödeldud katsetingimustes: osal aladest väetati noori puid lämmastikuga, teisal lõigati vanade puude juurestikku maa-aluse konkurentsi vähendamiseks läbi ning kolmas oli nn kontrollala, kus noorte puude kasvu kunstlikult ei mõjutatud.
Metsa all jäi vähem ellu
Külvatud seemnetest tärganud mändidest jäi kontrollalal ehk töötluseta vana metsa all seitsme aasta jooksul ellu vaid mõni üksik taim. Lagedal alal jäi taimi ellu ligi kümme korda rohkem, vanade puude juurestike mõjuga lagedal metsa servas oli see näitaja vahepealne.
Metsa all kasvavate külviga saadud taimede ellujäämist parandas oluliselt vanade puude juurte läbilõikamine ehk juurkonkurentsi eemaldamine. Väetamine toetas noori puukesi aga mõnevõrra vähem.
Soovides asendada lageraieid suuremas mahus raietega, kus suur osa puudest jäetakse kasvama, on vaja leida uusi lahendusi väheviljakatel muldadel männimetsade edukaks uuendamiseks.
Metsaservas kasvanud külvist tärganud puude puhul ilmnes samasugune trend. Taimede kasinat ellujäämist vana metsa all selgitavad Häggström ja tema kolleegid tärganud seemikute otsese omavahelise konkurentsiga. Kuid samuti selgitavad nad, et seemned võisid saada toiduks ka putukatele ja nälkjatele, mis kirjanduse andmetel on vana metsa all sagedasem kui lageraie alal.
Istutatud taimede puhul leidsid töö autorid, et pärast kuut kasvuaastat jäi lagedal alal ja metsa servas kõikide töötluste puhul ellu sarnane hulk taimi. Mõnevõrra madalam oli see näitaja vana metsa all, kus puukeste ellujäämust ei suurendanud ka lämmastikuga väetamine ja juurkonkurentsi eemaldamine. Siiski, statistiliselt usutavaid erinevusi katsevariantide ja töötluste vahel enamasti ei ilmnenud. Autorid toovad ka välja, et ellujäämuse protsent oli suurem just istutatud taimedel, võrreldes külviga saadud taimedega.
Väetamine aitas vähe
Nii seemnetest tärganud kui ka istutatud männid on pärast kuut-seitset kasvuaastat mõjutamata vana metsa all kasvavatest puudest küll veidi kõrgemad. Töötlustevahelisi statistiliselt usaldusväärseid erinevusi ilmnes vähe. Küll aga leidis Häggströmi juhitud töörühm, et lagedal kasvasid teistest selgelt kõrgemaks just väetatud taimed. Istutatud puude kasvu veidi parandas vanade puude juurkonkurentsi eemaldamine.
Põhjamaade metsades mõjutab noorte puude kasvu mullas toimiv juurkonkurents ning peamine puude kasvu piirav toitaine on lämmastik. Samuti mängib olulist rolli maapealne võistlus valguse pärast – seda eriti just valgusnõudlike puuliikide, nagu mänd ja kask puhul. Lageraie aladel on noortel puudel kergem areneda, kuna puudub vanade puude konkurents.
Üha enam kostub nii Eesti kui ka Põhjamaade ühiskondades hääli lageraie ulatuslikumaks asendamiseks valik- või aegjärksete raietega, kus metsast võetakse korraga välja vaid osa vanematest puudest. Seetõttu on edukaks metsa kasvatamiseks oluline mõista noorte puude kasvu takistavaid tegureid. Kokkuvõtvalt leiavad töö koostanud teadlased, et soovides asendada lageraieid suuremas mahus raietega, kus suur osa puudest jäetakse kasvama, on vaja leida uusi lahendusi väheviljakatel muldadel männimetsade edukaks uuendamiseks.
Uuring viidi läbi Kesk-Rootsis Västerbotteni maakonnas. Lämmastikväetist said taimed vesilahusena ning suurte puude juurkonkurents katkestati metallraami sisestamisega mulda 75 sentimeetri sügavusele. Vanas metsas enne katse algust mingisugust raiet ei tehtud, metsaserva prooviruudud paiknesid kahe meetri kaugusel vana metsa puude piirist lageda poole.
Uuritud männikud sarnanevad meilgi tavaliste männimetsadega, kus happelisel ja vähese toitainetesisaldusega liivmullal domineerisid alustaimestikus mustikad, pohlad ja palusammal.
Uuring avaldati ajakirjas European Journal of Forest Research.
