Sularahapatakad ja väljapressimine – nii sündis Viljandi kunstielu

Väikelinn Viljandi on ikka olnud tuntud oma kireva kunstielu poolest. 1990. aastatel tõid Kiriküüdi festivalid sinna kokku kunstihuvilisi tervest Eestist. „Viljandis loodi omanäolist kunsti olude kiuste,“ ütleb toonase kunstielu üks eestvedajaid Tiiu Männiste, kel rääkida värvikaid lugusid ka tormilise aja rahapakkidest, bensiinitünnidest ja õllekastidest.

Tiiu Männiste oli 1993. aastal alanud ja ligi kümme aastat kestnud Kiriküüdi (Mulgi murdes tähendab kiriküüt ööbikut – toim) festivalide sünni juures ning pikalt ka nende korraldaja. Hiljuti esitles ta raamatut, mis viib lugeja Viljandi eelmise sajandi teise poole kunstielu keskele. Muu hulgas kirjeldavad asjaosalised Eesti iseseisvuse taastamise aegset tormi ja tungi.

Tiiu, tunnen sind 1990. aastatest saadik, kui juba kunstiga tegelesid. Aga kuidas sa üldse kunsti juurde jõudsid?