„Riho Sibul isegi mõtles vaiksemalt kui enamik inimesi,“ ütleb Raivo Tafenau vastilmunud raamatus „Riho Sibul. Kuulaps“. Lugedes volksab ikka-jälle pähe mõte: selleks, et meil kedagi päriselt hindama hakataks, tuleb tal ära surra.
Kui mõnel varasemal aastal on tulnud kodumaist filmi PÖFFi kavast tikutulega taga otsida, siis tänavuses programmis leidub üle 70 linateose, mis valminud Eestis või koostöös Eesti tegijatega. Enamik neist on küll lühifilmid, aga ka mängu- ja dokumentaalfilme on rohkem kui varem. Ainuüksi Eesti peato...
Austria maaliline kuurortlinn Bad Ischl, endine Habsburgide dünastia suvituspaik, kus allkirjastati ka I maailmasõja väljakuulutamise deklaratsioon, muutus nädalavahetusel Euroopa kultuuripealinnade melu keskpunktiks. Siin andsid 2024. aasta kultuuripealinnad – Tartu, Bodø ja Bad Ischl Salzkammergut...
Alustuseks laskem kõlada aplausil. Loodetavasti ei tunne keegi end puudutatuna, kui tõdeda, et Katrin Pautsi „Valge aiaga maja“ on Eesti esimene rahvusvahelisel tasemel psühhotriller.
Kunstnik Raul Meel on nagu jumal, kes oma loodud universumis katab ära kõik teemad. Nii ütleb tema värske näituse „Huuu huuu huuu!“ kuraator Tamara Luuk. Vaadata on iidsed püramiidid, kaunid naised, mets ja soo, elu ja surm.
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: temast vändatava filmi peaossa tuleb võtta mitte hea, vaid väga hea näitleja, ja lasta tal enne filmi väljatulekut rääkida nälgimisest. Kusjuures see, miks näitleja nälgib, peab jääma nälgimise fakti varju.
Millal käib klõps, ja sa kuuled koeri kõnelemas? Uud, et nad saadavad üksteisele kirju? Arvad, et Hispaania on tegelikult Hiina, et naised armastavad kuradit, kes poeb ordenisse, ja et oled Hispaania kuningas?
Filmimees Rao Heidmets: „Kui sõda on jõudnud sinu koduhoovi, siis kardinate ettetõmbamine ei päästa“ (109)
Multifilmide meister Rao Heidmets ütleb, et on alati püüdnud poliitikat vältida. Aga nüüd valmib tal sõjavastane eksperimentaalfilm „Idüll“, kus nukkude kõrval teeb kaasa ka mitu näitlejat. „Ukraina poisid surevad praegu seepärast, et maailm venitab. Ei julge otsustada,“ tõdeb ta. „Meile siin ei pea...
Rahvamajade nädalal on tõstatunud rahvamajade tuleviku küsimuse arvestades me kitsa aja kitsaid olusid. Loe, arutle ja anna kommentaarides teada, milline võiks olla sinu kodukoha rahvamaja saatus.
Tuleval aastal vähendab riik kõigi sihtasutustena tegutsevate teatrite toetust 4%. Kuressaare teatri olukorra teeb keeruliseks, et neile võib see tähendada 8% kärbet.
Pommitatud majade piltidega tallinlasi rabanud Estookin üllatas nüüd vee peal kõndiva Jeesusega (14)
Kunstnik Estookini nimi jäi paljudele meelde aasta alguses, kui Tallinnas ilmusid reklaamtahvlitele pildid, mis kujutasid lähedal asuvaid maju puruks pommitatuna. Nüüd tegi Estookin Kuressaare teatris oma esimese lavakujunduse. Ta muutis teatrisaali kirikuks. Koos liikuva altarimaaliga, millel Krist...
Jaak Alliku 26. lavastus – „Kõndida vee peal“ Kuressaare teatris – kinnitas mu varasemat mõtet, et arvamusi kirjutav Allik on terav ja eriarvamustega, aga lavastav Allik laseb enamasti etendusel rahulikult kulgeda väga midagi rõhutamata ja esile toomata, usaldades autorit, näitlejaid ja publikut.
Kehval ajal võib tunduda kummaline investeerida kunsti. Milleks eelistada osta koju skulptuur, kui sama raha eest saaks sõita puhkusereisile? Pealinna galeriis Vernissage avatud näitusel, mis tutvustab müügis olevaid skulptuure, on paljud tööd siiski omaniku leidnud.
Margus Mikomägi: Kas aade või toode? Selles on küsimus (7)
Lavastaja UKU UUSBERG: Ideaalid on sõja absurdsuses kustumas„Olen eluaeg tantsinud, nii et labajalavalsisammul ümber maakera tehtud tiire võib juba kokku lugeda,“ ütleb Agne Kurrikoff-Herman, üks Eesti 674 tantsujuhist. Tuleva suve tantsupeoga seoses on tal üks ülesanne, mis paneb mööda maailma sõna otseses mõttes ringi tiirutama.
Kuidas sai Emmaste lugemisfanaatikust Riste Sofie Käärist eesti luule- ja rokilavade ägedaim tõusev täht? Kuidas on ta jõudnud tõdemuseni, et headus ei pea olema alternatiiv või provokatsioon? Kellel soovitab ta minna Grossi poodi või päikese kätte pikemalt istuma?
Valged kindad, mis meenutasid Annale möödunud aegade Venemaad. Mälestuseks kaasa võetud ikoonid. Vaated Põhja-Eestile, vanemate portreed. Niisugune on baltisaksa suguseltsi rammus, kunsti täis elu, mis paar sajandit hiljem Eesti vaataja ees lahti rullub.
Stockholmis saab oma silmaga näha kaasaja ühe olulisema ja skandaalsema kunstniku Maurizio Cattelani loomingut. Cattelan on korduvalt ja igas mõttes meediakünnise ületanud. 120 000 dollarit maksev hõbeteibiga seinale kinnitatud täiesti tavaline banaan on viimane ere näide.
Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud näidendit „Ottabeth“ mängitakse Tõstamaa mõisas ka tuleval suvel. Üks meid kõiki puudutav mõte, mis ajalooliste tegelaste abiga vaatajateni tuuakse, on see, et enne uut algust tuleks vanaga lõpparve teha.
Sellist suveteatrit, kus kolme kuuga esietendub üle 40 uuslavastuse nagu meil tänavu, lätlastel pole. Küll on neil Valmiera suveteatrifestival, kus seekord esietendus kolme päevaga kaheksa lavastust. Asjaosalised tunnistavad, et seda festivali innustas asutama Eesti suveteatri edu.
Viljandimaal Kuhjaveres valmistutakse eeloleval nädalavahetusel peetavateks külateatripäevadeks, mis toimuvad juba 20. korda. Kuigi huvi teatripäevade vastu on endiselt ja truppe lavale tikutulega otsima ei pea, on korraldusmeeskonnas mõlgutatud mõtet, et seekordsed teatripäevad võiksid olla viimase...
Eesti teatrimajade näitus arhitektuurimuuseumis pakub põnevaid avastusi, sealhulgas võimalust heita pilk kavanditele, millele pole olnud määratud majaks saada.
Näitleja ja lavastaja Rednar Annus veetis oma lapsepõlvesuved Ida-Virumaal Iisaku kandis. Sealt on pärit ta emapoolsed esivanemad. Nende naabertalu on näitleja Helend Peebu sünnipaik. „Eestlaste viimane kants,“ ütleb Rednar, kui nüüd sellesse paika jõuame.
„Poolprofessionaalne“ on sõna, mis iseloomustab Albus Kukenoosi küünis esietendunud lavastust „Stahli grammatika“ – usu- ja keelesegadikulist komöödiat.
Taas ratsutavad preerias mehised mehed, relv pidevalt käeulatuses ja silmad kukla taga. Sealsamas on kenad söakad naised. Suurtes vanades lugudes, mida jutustatakse traditsioonilisel viisil, peitub mingi eriline vägi. Kevin Costneri film „Horizon: Ameerika saaga – 1. peatükk“ paistab olevat just sel...
Väikelinn Viljandi on ikka olnud tuntud oma kireva kunstielu poolest. 1990. aastatel tõid Kiriküüdi festivalid sinna kokku kunstihuvilisi tervest Eestist. „Viljandis loodi omanäolist kunsti olude kiuste,“ ütleb toonase kunstielu üks eestvedajaid Tiiu Männiste, kel rääkida värvikaid lugusid ka tormil...
Tadžiki lavastaja Barzu Abdurazakovi „Pärsia viimase keisri mõrv“ on intensiivne, kõrgendatud, võib öelda, et ooperlikus mängulaadis jutustatud tragöödia sellest, kuidas ainuvalitseja surmaga sureb ka rahvas.
JÄRELHÜÜE: Jaak Lõhmus unistab vaadata filme südaöise päikese valgel (2)
Jaak Lõhmus (1955–2024) saadetati viimasele teeleViimane vestlus Jaaguga päevil pärast Eesti filmi mälu hoidja haihtumist kinematograafia suurde illusiooni.
Enn Eesmaa: hüvasti, primadonna assoluta! Laulmine polnud Margaritale töö, vaid elu
MARGARITA VOITES (30.10.1936 – 20.06.2024)Eestlasi on ikka, kuigi mitte alati, laulurahvaks peetud. Ometi pole meie hulgas just liiga sageli tipptasemel, ka rahvusvahelises kõrgkonkurentsis edukaid lauljaid olnud. Margarita Voites oli. Kriitikute ja paljude kolleegide arvates oli ta primadonna assoluta. See määratlus oli ja on isegi rohkem ...
Legendaarne Barzu Abdurazakov: liigne uhkus hävitab iga impeeriumi. Putin teeb Venemaast kerjusliku ja hullumeelse maa (75)
Tadžiki kuulus mõttetark, lavastaja Barzu Abdurazakov ütleb, et impeeriume hävitab uhkeldamine: impeeriumid on hukkunud, sest on arvanud end olevat võitmatud. „Kui ülemäärase uhkuse juures tuleb võimule tsaar, kellel pole ajusid, siis ei hävi mitte ainult riik, vaid ka rahvuse olemus.“