Raamatu idee – naine läheb maale elama, ehitab maja ja leiab ennast – on kaunis ja paljutõotav. Väärtust lisab tõsiasi, et kogu kupatus põhineb tõsielul. Ent sügavusest, mis aitaks lugu uskuda ja peategelasega samastuda, jääb ikkagi puudu.
„Olen eluaeg tantsinud, nii et labajalavalsisammul ümber maakera tehtud tiire võib juba kokku lugeda,“ ütleb Agne Kurrikoff-Herman, üks Eesti 674 tantsujuhist. Tuleva suve tantsupeoga seoses on tal üks ülesanne, mis paneb mööda maailma sõna otseses mõttes ringi tiirutama.
Kuidas sai Emmaste lugemisfanaatikust Riste Sofie Käärist eesti luule- ja rokilavade ägedaim tõusev täht? Kuidas on ta jõudnud tõdemuseni, et headus ei pea olema alternatiiv või provokatsioon? Kellel soovitab ta minna Grossi poodi või päikese kätte pikemalt istuma?
Valged kindad, mis meenutasid Annale möödunud aegade Venemaad. Mälestuseks kaasa võetud ikoonid. Vaated Põhja-Eestile, vanemate portreed. Niisugune on baltisaksa suguseltsi rammus, kunsti täis elu, mis paar sajandit hiljem Eesti vaataja ees lahti rullub.
Stockholmis saab oma silmaga näha kaasaja ühe olulisema ja skandaalsema kunstniku Maurizio Cattelani loomingut. Cattelan on korduvalt ja igas mõttes meediakünnise ületanud. 120 000 dollarit maksev hõbeteibiga seinale kinnitatud täiesti tavaline banaan on viimane ere näide.
Head (Linnu)teed, hea Arvo Valton!
Kirjanik saadeti täna viimsele teeleArvo Valton (14.12.1935 – 26.07.2024). Kirjanikku meenutavad nooremad kaasteelised.
„Öö õigus“, mida mängiti tänavu juulis Alatskivi lossi sõiduhobuste talli sisehoovis, on lõppenud. Aga lavastuse valus puudutus ja teemade aktuaalsus ei kao.
Muusik Vaiko Eplik on pannud oma saadete sarjale nimeks „Muusika nõudlikule maitsele“ ja teeb siis neid autorisaateid Vikerraadios nii, et esitab kõrgeid nõudmisi ennekõike endale. Tema tunnised saated saavad liiga kiiresti otsa, tahaks rohkem ja uuesti kuulata.
TOTAALNE MUUTUMINE | Evald Okase lapselaps lõi tondilossist muuseumi särama. „Vanaisale oleks see meeldinud!“ (10)
Möödunud nädalavahetusel avas Haapsalus uksed Evald Okase totaalse muutuse läbinud muuseum. Kahel korrusel näeb nüüd kunstniku töid, mis aastakümneid hoidlates või erakogudes varjul olnud.
Näitleja ja lavastaja Rednar Annus veetis oma lapsepõlvesuved Ida-Virumaal Iisaku kandis. Sealt on pärit ta emapoolsed esivanemad. Nende naabertalu on näitleja Helend Peebu sünnipaik. „Eestlaste viimane kants,“ ütleb Rednar, kui nüüd sellesse paika jõuame.
„Poolprofessionaalne“ on sõna, mis iseloomustab Albus Kukenoosi küünis esietendunud lavastust „Stahli grammatika“ – usu- ja keelesegadikulist komöödiat.
Taas ratsutavad preerias mehised mehed, relv pidevalt käeulatuses ja silmad kukla taga. Sealsamas on kenad söakad naised. Suurtes vanades lugudes, mida jutustatakse traditsioonilisel viisil, peitub mingi eriline vägi. Kevin Costneri film „Horizon: Ameerika saaga – 1. peatükk“ paistab olevat just sel...
Väikelinn Viljandi on ikka olnud tuntud oma kireva kunstielu poolest. 1990. aastatel tõid Kiriküüdi festivalid sinna kokku kunstihuvilisi tervest Eestist. „Viljandis loodi omanäolist kunsti olude kiuste,“ ütleb toonase kunstielu üks eestvedajaid Tiiu Männiste, kel rääkida värvikaid lugusid ka tormil...
JÄRELHÜÜE: Jaak Lõhmus unistab vaadata filme südaöise päikese valgel (2)
Jaak Lõhmus (1955–2024) saadetati viimasele teele
Enn Eesmaa: hüvasti, primadonna assoluta! Laulmine polnud Margaritale töö, vaid elu
MARGARITA VOITES (30.10.1936 – 20.06.2024)
Eesti Draamateatri Haapsalus esietendunud „Üks helevalge tuvi“ on kurja eest põgenemise ja tagasituleku, muutunud reaalsuse lugu. Ei teagi, kumb rohkem haiget teeb – kas see, et pead kodu surmahirmus maha jätma ja kannad selle võtit kogu elu kaasas, või see, et siis saad tagasi lapsepõlvekoju, kus s...
Nüüd, kui Gert Kiiler sai valmis järje Viljandi-krimka esimesele osale, on sulaselge, et ta peab astuma rahvusvahelisele areenile. Kiileri „Eranuhke ei armasta keegi“ ja selle värsket järge „Saatus koosneb juhustest“ lihtsalt tuleb maailmale müüa.
Margus Mikomägi: Emajõgi, rahamaa – kes neid suudaks ühenda?
Kultuuripealinna Tartu lavastuste „Rahamaa“ ja „Emajõe sünd“ arvustusEnne kultuuripealinnas Tartus lavale toodud „Emajõe sünni“ ja „Rahamaa“ nägemist vasardas miskipärast peas: Emajõgi, rahamaa – kes neid suudaks lahuta... Ja mitte ainult võtmes, et Emajõgi on igavene nagu kuritegelikud rahapesuskeemidki. Lavadel nähtu sundis küsimuse ümber sõnastama.
Margus Mikomägi: mida ma sellel suvel loen?
ESSEE JA SOOVITUSEDKas suvelugemine on kuidagi teistsugune kui talvine? Mismoodi juhtub nii, et üks raamat viib teiseni? Kuidas jõuame lapselikust seiklushimust sügavate seoste avastamiseni?
NOSTALGIAGALERII | Palju õnne, Ivo Linna! Fotod vanameistrist 70ndatest kuni tänapäevani (52)
Eestlaste lemmiklaulja saab täna 75aastaseks.On Ivo Linna sünnipäev! Maaleht soovib õnne koos galeriiga lauljast läbi aegade.
Miks teeskles Agatha Christie vagurat koduperenaist? Asjasse on seotud tema kadumine 11 päevaks (11)
„Agatha Cristie’le meeldisid kiired autod ja Hawaiil surfamas käia. Ta lihtsalt varjas seda tavalise koduperenaise maski taha,“ kinnitab kirjaniku salapärast elu uurinud briti ajaloolane ja saatejuht Lucy Worsley.
Tähelepanu! On tabatud eestlase sügavaim olemus: armastus ei vaja sõnu. Või vajab?
Ema Leelo Tungal ja tütar Maarja Kangro: kas ema hääletas tütre kirjanike liidu juhiks valimise poolt? (16)
Kirjanik ja tõlkija Maarja Kangro valiti hiljaaegu Eesti Kirjanike Liidu juhiks. Ta on esimene naine ses ametis ja ütleb, et praegu tekitavad uued võimalused hasarti. Rakvere teater valmistub just samal ajal tooma lavale Kangro väga isiklikku lugu naiseks olemisest – kunstlikust viljastamisest.
