OLÜMPIALUGU | Sajanditagune Pariis oli eestlastele väga helde, aga ihkasime veel enamat
(4)Mis juhtus saja aasta eest olümpial Eesti jalgpallimeeskonna penaltiga?
Kelle eksimuse tõttu jäi kümnevõistleja Aleksander Klumberg ilma hõbemedalist?
Mis ühendab Andrus Veerpalu, Jaak Maed, Alfred Neulandit ja Jaan Kikkast?
Eesti lippu ei kandnudki Pariisi mängude avamisel Jüri Lossman, nagu oleme seni teadnud? Kes siis?
Täna avatakse Pariis 33. olümpiamängud. Homme möödub aga sada aastat Pariisi eelmiste mängude lõpetamisest. Eesti oli noil mängudel esindatud tervelt 44 sportlasega. Ka tasu oli vääriline – kuus olümpiamedalit, millest üks kuldne. Samas oli aeg, kui tõstmises võidetud kolm medalit tähendas pettumust.
Kui Eesti 1920. aastal Antwerpeni olümpial debüteeris, mindi mängudele ilma erilise ettevalmistuseta, n-ö Vabadussõja rindelt. 1924. aasta Pariisi olümpia ei tulnud aga meile enam ootamatult. Juba sügisel 1923 alustati mitmel spordialal ettevalmistust mängudeks. Oluline oli ka Eesti Olümpia Komitee sünd 8. detsembril 1923, nii et Pariisi sõideti esimest korda juba oma olümpiakomitee egiidi all.
