Tiina Laanem: olin roheline, rentisin elektriauto. Aga sellist jama ei osanud küll oodata

Ka padurohelised inimesed möönavad, et reisimisest on keeruline loobuda, kuigi see jätab planeedile juraka jalajälje. Eelkõige just lendamise osa, kuigi ka kohapeal ringi sõitmine. Äkki prooviks osa reisist elektri abil teha?

Mõte tundus hea, isegi natuke põnev. Uurisin Šotimaale minnes esimese asjana laadimise võimalusi, sest kustunud akuga tee ääres tiksuda ei tundunud tore. Laadimispunkte paistis neil jaguvat. Lisaks pakkus autorendifirma elektri-entusiastidele ligi poole soodsamat hinda.

Kõik paistis algul hea. Miks jäi siis aga lõpuks tunne, nagu oleks koos koeraga reisil käinud? Sellise labradori mõõtu koeraga. Asi algas sellest, et rentisin „taksi“ asemel „labradori“, sest selle suurem aku võimaldas vahepealse laadimiseta pikemaid sõite. Reisil tahaks ju miskit näha. Šotimaa on hea matkakoht, mis ei tähenda, et iga künka küljes pistik leiduks.