Spordiarst Gunnar Männik: tund trenni ei kompenseeri kaheksat tundi istumist
„Harrastussportlastel tuleks eeskätt võistelda iseendaga,“ sõnab spordiarst Gunnar Männik Jaan Tammsalu autorisaates „Vaimuelu“. „Tippsport nõuab teistsugust lähenemist ning inimesi, kellel on selleks piisavalt suur vaimne ja füüsiline võimekus, on kogu maailmas vähe.“
Saates tuleb juttu nii muusikute kui sportlaste ja täitsa tavaliste liikumisharrastajate ülekoormusest tulnud vigastustest ning sellest, mis nendeni viib.
Igasuguse treeningu juures on oluline teha seda mõistlikult ja targalt ning mitte tõsta koormusi liiga järsult. Näiteks muusikud lähevad sageli harjutustel nii hoogu, et ei suuda pause teha ning sundasendisse võidakse jääda tundideks. Pillimängu puhul ei ole ka võimalik asendit muuta, näiteks tšellomängija peab ikka üht moodi istuma, küll aga saab koormust kehale leevendada õigeaegselt vaheaegu tehes.
Sama kehtib kõigi nende puhul, kelle amet eeldab sundasendit.
„Põhireegel on see, et tund istumist kontoritööl ning siis tuleb end liigutada,“ tõdeb Gunnar Männik. „Tavaline on aga see, et istutakse kogu päev ja siis minnakse õhtul trenni kaifi saama. Sellega aga ei kompenseeri päevast sundasendit ega paranda tehtud vigu. Igal juhul on vaja iga tunni järel end liigutada.“
Lisaks spordijuttudele tulevad saates teemaks ka kultuur ja loovus ning doktor Männik avab siin ennast hoopis üllatavast küljest.