Kõige tuntum väetisematerjal on ilmselt kõrvenõges, mida on juba vanadest aegadest hinnatud nii väärtusliku toidutaimena kui ka väetisematerjalina. Nõgese biokeemilises koostises on märkimisväärselt süsivesikuid ja valke, mineraalainetest leidub kaaliumi-, fosfori-, lämmastiku- ja magneesiumiühendeid. Mikrotoitainetest on esmatähtsad vask, raud ning vitamiinid C ja E, bioaktiivse toimega ühenditest karotenoidid, bioflavonoidid, kumariinid, mitmesugused orgaanilised happed, pigmendid, fütosteroolid, eeterlikud õlid jne. Kõrvenõges on hea klorofülliallikas ja tema toiteväärtus on suur: sajagrammine portsjon annab peamiselt süsivesikute ja valkudena ligi 40 kilokalorit.