Olen kogenud aednikelt kuulnud, et umbrohtudest valmistatud leotised on head nii taimede väetamiseks kui ka kahjurite tõrjeks. Millised taimed selleks kõige paremini sobivad ja kuidas taimeväetisi teha?
Nõgesevirts on kasutusvalmis pärast paari-kolmenädalast seismist.
FOTO: Shutterstock
Vastab TARGU TALITA
Kõige tuntum väetisematerjal on ilmselt kõrvenõges, mida on juba vanadest aegadest hinnatud nii väärtusliku toidutaimena kui ka väetisematerjalina. Nõgese biokeemilises koostises on märkimisväärselt süsivesikuid ja valke, mineraalainetest leidub kaaliumi-, fosfori-, lämmastiku- ja magneesiumiühendeid. Mikrotoitainetest on esmatähtsad vask, raud ning vitamiinid C ja E, bioaktiivse toimega ühenditest karotenoidid, bioflavonoidid, kumariinid, mitmesugused orgaanilised happed, pigmendid, fütosteroolid, eeterlikud õlid jne. Kõrvenõges on hea klorofülliallikas ja tema toiteväärtus on suur: sajagrammine portsjon annab peamiselt süsivesikute ja valkudena ligi 40 kilokalorit.