Tõnis Asson: kui Vene sõduril ka õnnestub rindelt naasta, pole tal ikkagi seda õiget elu

Sündmused Ukrainas puudutavad meid kõiki, riivates paljude õiglustunnet. Julm sõda teeb haiget mitte ainult vahetult osalejatele, vaid ka Ukraina toetajatele või sellega seotud isikutele ühel või teisel moel.

Olen vältinud statistikale rajatud spekulatsioone stiilis, et kohe lõpevad Venemaal sõdurid, tankid või raketid. Pole ka julgenud arvata ega oska ette näha, millal sõda lõpeb. Liiatigi, kui Venemaa ei ole veel sõda välja kuulutanud ega sealsete väidete järgi isegi mitte alustanud. Mõistagi ei maksa sellest järeldada, et Ukraina sõdib niikaua üksinda, kuni oletatav vastane sõtta astub.

Kuidas toimuvat ka ei nimetaks, on Vladimir Putin alustanud pikaajalist ja valusat protsessi. Selle kulgemine mõjutab teda isiklikult vähemärgatavalt, aga riiki laastavalt. Vene riigist ning rahvast on saanud diktaatori ja tema otsuste pantvang. Iga sõja-aasta eest tuleb maksta vähemalt 5–10 rahuaastaga, seda eelkõige n-ö ajalises vääringus. Rahalist kulu on raske kokku lugedagi. Aga tasuks proovida. Eriti nendel Vene ametiisikutel, kes suurt juhti toetavad, aga samas peavad korraldama tavakodanike argielu.