1944. aasta suvel Narva rindel peetud lahinguid tavatsetakse iseloomustada kui kõige ohvriterohkemaid, mis Eesti pinnal eales aset on leidnud. Kuid mida räägivad hukkunute arvu kohta arhiivimaterjalid?
Eesti ajalooteadvuses on Narva rinde 1944. aasta suvised võitlused kinnistunud eelkõige Sinimägede lahingutena – Sinimägede nimetust kandvate kõrgendike ümbruses Narvast 15 kilomeetrit läänes lasus pikemat aega Punaarmee pealetungide raskus ja nende tõrjumises osalesid Saksa vägede koosseisus eesti üksused. Hiljem kujunes Sinimägedest omamoodi vastupanu sümbol, mis pidi osutama, et hoolimata Eesti Vabariigi iseseisvuse võitluseta loovutamisest aastail 1939–1940, olid paljud eestlased siiski valmis punavõimule relvaga otsustavalt vastu astuma ja tegid seda edukalt.
