Sellega on segadus veel suur ning rahandusministeerium pole valmis muudatusi selgitama. „Hetkel ei ole maksumuudatuste detailid veel teada. Uue valitsuse ja rahandusministri ametisse asudes selguvad alles kokkulepitud suunised, mille alusel tööle hakatakse ja siis selguvad ka arvutused ja prognoosid,“ vastas Maalehele ministeeriumi kõneisik.

Samas on ministeeriumil ikkagi juba olemas arvutused, mille järgi kavandatav uus 2% julgeolekumaks ning käibemaksu kasv mõjutavad 2026. aastal enim kõige vaesemaid inimesi. Madalaimas detsiilis ehk siis nende 56 000 Eesti leibkonna puhul, kelle tulud on kõige väiksemad, kahaneb sissetulek viidatud kahe maksu mõjul 3,4% võrra. Vaeste puhul on ka julgeolekumaksu mõju eraldiseisvana suurim.

Järgmistes tuludetsiilides on sissetulekut kahandav mõju kokku 2,7–2,8%, aga kõige jõukamas detsiilis 2,4%.

Tegu ei ole lõpliku arvutusega, vaid see on tehtud hetkeinfo põhjal.

Eesti kolib kõrgete hindade klubisse

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur kommenteeris olukorda Maalehele, et maksukoormuse suurenemine ei saa juba põhimõtteliselt kellegi heaolu või toimetulekut parandada.