Liis Kängsepp: olgu kasvõi lääpavajunud suvemaja, igal juhul on see puhas luksus

Elu suvilas – see tähendab vabadust linnaelust, selle korrast ning tsiviliseeritusest. Elu suvilas on metsik!

Maakodukultuur on Eestis niivõrd igapäevane, et sageli ei mõtle me sellele, milline toredus on võimalus kerge vaevaga linnast põgeneda. Ja nautida elu, kus saab end tunda täiesti vabalt osana loodusest, kammitsemata tsivilisatsiooni normidest.

Igal talvel koguneb mulle korterinurka hunnik asju maale viimiseks. Vanad rätikud ja voodilinad, T-särgid, killuveaga tassid, värskuse minetanud pann ja tossud, auguga dressid, päevinäinud presskann. Igasugune kraam, mis justkui veel kõlbab kasutada, ent on ära tüüdanud või kaotanud selle väljanägemise, mis on vajalik linnakorteri kureeritud atmosfääris eksponeerimiseks. Samuti rändab maale suur osa tränist, mis on lihtsalt kusagilt tekkinud – näiteks Portugalist pärit, kingiks saadud kuumaalus – ja ei kõla kokku linliku vaibiga.