Sõit oli mõeldud surveavaldusena selleks, et nõukogude maletajad ja eeskätt „neid saatvad isikud“ – nagu eelmises süsteemis oli kombeks öelda – pääseksid Ameerika Ühendriikidesse, mille (Korea sõja järgne) valitsus ei tahtnud venelasi nähagi.

Malemängu poole pealt reis õnnestus, sest meeskond sõitiski peagi, 16. juunil USAsse. Kuid ilma neid saatvate isikuteta. Sõitis küll ka Keres, ent enam mitte kaptenina.