Viinamarju kasvatav agronoom valdab suurte saakide saladust
KEVILI taimekasvatusspetsialist ja agronoom Meelis Värnik jagab põllumeestele uusimat teavet ja nõuandeid, kuidas põllult korralikku saaki saada.
„Paljudel põldudel on tugevate vihmade ja tuultega viljad lamandunud,“ nentis KEVILI agronoom Meelis Värnik. Ta on viimastel päevadel üsna murelik olnud. Eelmise nädala pühapäevast on pea kõikjal Eestis iga päev sadanud ja kõik sajud suruvad vilja veel rohkem vastu maad.
„See tekitab saagikadusid ja kvaliteediprobleeme, hakkavad levima hallitusseened ja fusarioos,“ ütles Värnik. „Toiduvilja tõenäosus kukub iga päevaga.“ Mullusega võrreldes kasvasid tänavu põllul siiski teraviljad paremini.
„Kahjuks hukkus Lõuna- ja Lääne-Eestis paljudes kohtades taliraps, samuti ei talvitunud Lääne-Eesti mõnes piirkonnas taliteraviljad,“ selgitas Värnik, mis seis on veel tänavu põldudel.
Värnik kureerib paljusid viljapõlde, mis jäävad Tartumaalt lõunapoole. Ta tõi esile, et nii Tartu-, Võru-, Valga-, Viljandi- kui ka Pärnumaa põldudel võis kevadel näha talirapsi külmakahjustusi just nendes piirkondades, kus aasta alguses polnud korralikku lumikatet.
Sellised põllud külvati üle kas suvirapsi või hernega, mõnel pool pandi kasvama ka vahekultuurid, näiteks suviteraviljad. Saagikus jääb sellistel põldudel aga väiksemaks.
Maaülikoolist magistrikraadi saanud Värnik on juba aastaid andnud agronoomianõu teraviljaühistu KEVILI liikmetele. Põllumehed hindavad Värnikut nii põhjalike teadmiste kui ka asjalike nõuannete eest. Aga ka seetõttu, et Värnik on ka ise praktik, tegeleb viljakasvatusega ja oma puhkuse veedab eelkõige kombainiroolis vilja võttes.
Põllumeeste ühistus KEVILI on üle 180 liikme, kes haldavad Eestimaal ligi 100 000 hektarit põlde. „Mina töötan rohkem siin Lõuna-Eesti poolel, kus on 80–90 põllumeest ja maid 45 000–50 000 hektarit,“ tõi Värnik esile. Tema igapäevatöö ongi põllumeeste põldude probleemidele lahendusi otsida. Töö hõlmab teravilja, rapsi, kaunviljade ja eri heintaimede asjus nõustamist.
„Kui on kahjurid, haigused põllul või väetamisega seotud küsimused, siis olen ikka nii nõu kui pisut ka jõuga abiks,“ kinnitas KEVILI agronoom. Ta rõhutas, et rohepöörde tõttu katsetavad ja otsivad nad ka tehnoloogiliselt uudsemaid lahendusi, et veelgi keskkonnasäästlikumalt majandada.
Kahjurid ründavad põlde
„Tänavu on väga palju kahjureid põldudel. Majanduslikku kahju tekitavad juba uuemad kahjurid, keda varasematel aastatel nii palju pole olnud. See on paras väljakutse,“ rõhutas Värnik, et rinda tuleb pista ka kliimamõju põhjustatud muutustega.
Suurt kurja on tänavu teinud näiteks hüpikpoilased ehk rohuhüpikud, kes närisid lehtedele pikitriipe ja läksid siis võrsetesse munema. Hüpikpoilaste tõugud hävitasid võrseid, närides läbi alumisi kõrresõlmi, kus need siis kuivavad ja murduvad.
„Rapsipõldudel on peitkärsakaid, kõdrasääski, teraviljapõldudel lehetäisid, ripslasi, rohuhüpikuid – igasuguseid putukaid on rohkem kui mullu,“ ütles agronoom tänavuse põlluseisu kohta. Ta lisas, et palju on ka hiilamardikaid.
Abi kahjurite vastu saab mitut moodi. Värnik selgitas, et põlde tuleb väga hoolikalt seirata, ja kui vaja, siis kahjurite elupaigas tõrjet teha. Aga kuna näiteks lehetäide kõrval on palju ka kasulikke putukaid, näiteks lepatriinusid ja sirelasi, siis keemiliselt sekkuda ei tohiks, sest need kasulikud putukad söövad ise lehetäid ära.
Värnik nentis, et praegu lubatud tõrjevahendid on nõrgemad ja kohati vähem efektiivsed ning nende kasutamise puhul tuleb kaaluda, mis on majanduslikult mõttekam: kas osta kalleid taimekaitsevahendeid, korduvalt tõrjuda või leppida kahjustatud pindade osalise saagikaotusega.
Väga populaarsed on ka KEVILI põllujalutused, kus Meelis Värniku eestvedamisel, samuti teiste KEVILI agronoomide abiga on arutatud sordipõhiseid ja tehnoloogilisi küsimusi, mineraalväetiste ja vedelsõnniku efektiivsemat kasutamist jm teemasid.
„Olime Eestis esimesed, kes alustasid YouTube’is põllujalutustega agronoomiliste teemade tutvustamist,“ märkis Värnik. Ta lisas, et saab ka WhatsAppi kaudu kiirelt nõu anda ning tuvastada taimehaigusi, kahjureid ja kasulikke putukaid.
Kolm tonni viinamarju
Viinamarjakasvatust peab Meelis Värnik oma hobiks, sellega on ta tegelenud oma kodutalus Võrumaal Linnamäe külas juba pea 15 aastat. Ta meenutas, et juba gümnaasiumi viimases klassis tegi ta äriplaani viinamarjakasvatusest.
„Kaitsesin oma äriplaani toona komisjoni ees, kus oli ka meie kooli direktor, aga kõik olid küllalt skeptilised, et ega viinamari Eestis ju ei kasva,“ meenutas Värnik. Koolidirektor küsinud siis, et mitme aasta pärast marjad olemas on. „Vastasin naljatades, et viie aasta pärast. Ja nii oligi, viisin neid täpselt viie aasta pärast ka koolidirektorile maitsta.“
Hinnatud agronoom ja taimekasvatusspetsialist ongi oma taluõue rajanud eeskujuliku viinamarjaistanduse. Viinapuude all on tal 1500 ruutmeetrit pinda kokku kolmes kasvuhoones, mis toimivad automaatika abiga – tuulutusluugid avanevad ja sulguvad olenevalt temperatuurist, tuulest ja sademetest. Tänavu on kasvamas 25 viinamarjasorti, aga aastate jooksul on ta katsetanud hoopis rohkematega.
„Kõik sordid tootmisse ei sobi, mõned on nõrga haiguskindlusega, teistel on valmimisaeg liiga hiline või meeldib sort herilastele, kes rikuvad kobarad ära,“ on KEVILI agronoom oma istandikus sama põhjalik kui põldudel. Saaki saab igal sügisel umbes kolm tonni viinamarju, mida saab osta Tallinna ja Tartu taluturgudelt, samuti Kaubamaja Toidumaailmast.
Värnik tõi esile, et viinamarjasordid on tal erineva valmimisajaga: esimesed sordid saavad valmis juuli lõpus, viimased septembri lõpus. Nii pika valmimisajaga saab saaki ka võimalikult pikalt turustada.
„Viinamarjad on minu hobi, põhitöö on ikkagi põllumeeste nõustamine KEVILIs,“ rõhutas Värnik. Ta osaleb Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna töös, samuti veel mitmes erialases töögrupis, et koostöös teiste asjatundjatega pakkuda põllumeestele parimat võimalikku teavet. Samuti korraldab ta katseid põldudel, uute sortide võrdlusi, minimeeritud mullaharimisvõtete testimist, eri preparaatide katsetamist.
Kliimamuutused ja kliima soojenemine muudavad ka põldude seisu. Värnik märkis, et nii varast talinisukoristust, mis algas tänavu juuli keskel, ta viimastest aastatest küll ei mäleta.
„Olenevalt piirkonnast saavad põllumehed kindlasti tänavu parema keskmise saagi kui mullu. Saak jääb kehvemaks Lääne-Eestis, sest seal on rohkem külvatud suvivilja taliviljade asemele. Samuti võib suurte sadudega lamandunud vili vähendada saagikust,“ prognoosis Meelis Värnik.
