Võin öelda, et olen inimene, kes ei karda ega vihasta, aga nüüd ma vihastusin. Ja isegi mitte selle politseiintsidendi pärast.

Mis juhtus juuli viimasel laupäeval Grenaderimäel, kohas, kus te isa teenis välja Raudristi Rüütliristi?

Kandsin ajalooklubi Eesti Leegioni Sõprade Selts särki, millel on erinevad elemendid.

Politseile olevat tulnud kaebus, et tegemist on keelatud sümbolitega. Kui liputoimkond oli sisse marssinud ja kõlas hümn, tulid politseinikud otse hümni ajal, mütsid peas, ja hakkasid ajalooklubi särkides inimesi politseibussi ülekuulamisele kutsuma.

Lõpuks jõuti minuni. Käituti viisakalt. Selgitasin, et olen nii vana inimene, et teist korda mäkke ronida ei jõua, ning palusin endaga rääkida sealsamas, aga keegi seda ei teinud. Ka teistel lasti vabalt minna, sest mingit rikkumist ei olnud.

Sellest juhtumist palju üllatavam on minu jaoks Kanada eestlaste otsus korjata sealselt monumendilt Eesti sõjameeste nimed.

Kanada eestlased eemaldasid Simon Wiesenthali Keskuse Sõprade nõudmisel Ontario lähedal Seedrioru suvelaagrisse püstitatud nn mõõkade monumendilt nelja seal olnud Raudristi Rüütliristi välja teeninud eestlase nimed. Põhjuseks tõi organisatsioon Harald Riipalu, Alfons Rebase, Harald Nugiseksi ja Paul Maitla väidetava seotuse holokaustile kaasa aitamisega, kuigi mingeid tõendeid selle kohta vähemalt Eesti avalikkuse ette jõudnud ei ole.

Ja neid tõendeid ei olegi, sest midagi sellist ei ole kunagi juhtunud. Need mehed, minu isa Paul Maitla kaasa arvatud, liitusid sakslastega soovist kaitsta oma kodumaad, mitte ideoloogilistel põhjustel.

Kanada eestlaste selline allaheitlikkus pani mind väga üllatuma, sest Sinimägede rinne andis väga paljudele lisaaega, et kodumaalt põgeneda, ja siis juba võimaluse korraldada hiljem piiri taga rahvuslikke laulupidusid.