METSAMAJANDAJATE KONKURSS 2024 | Kogu metsast saadud tulu läheb kodutalu arendamiseks
„Kask ootab harvendust, aga enne tuleb metsaveo käru valmis ehitada,“ räägib ühe metsatüki juures Kaupo Puust, kelle jaoks tööriistade ja masinatega toimetamine on igapäevane osa elust.
Teises kohas näitab Puust oma metsa võrdluses naabri hooldamata männikuga ning tulemused on silmapaistvad. Harvendatud metsas on puud märksa jämedamad ja kõrgemad, mis tõestab hooldusraiete olulisust.
Puust on oma metsas teostanud ka lageraieid ning langid on uuendatud metsaadraga ettevalmistatud pinnasele. Samadele aladele on istutatud mändi. Sügisel on plaanis teha valgustus- ja kultuurihooldustöid, millest osa teeb ta ise ja osa tellib. Sel aastal on tal tulnud tegeleda ka lumevaalimise tekitatud kahjustustega.
„Minu põllud on suhteliselt vähe viljakad, seega otsustasin need osaliselt metsastada,“ selgitab Puust. Lisaks looduslikule metsastumisele istutas ta põldudele 2500 kaski koostöös Alexela süsinikuprojektiga ja ühistu abiga. Osad põllud on ka euroniite all, mille servades on jäetud võsa kasvama, et seda hiljem hakkena kasutada.
Aastate jooksul on Puust uuendanud ja kaevanud täiesti uusi kuivenduskraave, millest välja kaevatud mulle on vormitud metsateedeks. „Kraav on naabritega kahe peale, eelmine põlvkond kakles selle pärast nagu „Tões ja õiguses“,“ märgib ta.
Puust on järginud põhimõtet „kust võtan, sinna panen tagasi,“ suunates kogu metsast saadud tulu oma kodutalu arendamiseks. Uus maja on väljast valmis, kuid seest vajab veel tööd.
Teadmised metsamajandusest on Puust omandanud oma isalt ja äialt, samas kui tema naine Kait on läbinud Luua Metsanduskoolis metsuriõppe. Ka pere kaks väikest tütart ei pelga metsa, suurem neist on rajanud endalegi väikese kuusepeenra.
Kaupo ise töötab samuti metsanduse alal, täpsemalt hakkemasinal. Graafikujärgne töö võimaldab leida paremini aega oma metsas toimetamiseks. „Tööle minnes lülitan ennast koduasjadest välja ja vastupidi. Mulle selline rütm sobib,“ ütleb ta.
Aastate jooksul on Puust loonud metsaradu ja sildu, et pere ise, kohalikud elanikud ning jahimehed saaksid ATV-dega liikuda.
Tema mets on tuntud marjametsana, kus korjatakse mustikaid, sinikaid ja vaarikaid. „Vanasti käidi siin mustikal, aga nüüd, kui on tuulepargi ehitus, siis enam ei pääse. Noored ei viitsi ka käia,“ ütleb ta.
Tootsi turbaraba kõrval asuvast metsaosast on leitud ka vana ristpalktee, mis viitab piirkonna ajaloole.
