Maalihked – Damoklese mõõk Norra kohal

Tänavu oli kurb ümmargune juubel kahel imeilusal Norra külal – Tafjordil ja Fjørål. 90 aastat tagasi, 1934. aasta 7. aprilli öösel kell 3 ärkasid sealsed elanikud võimsa plahvatuse peale. Maa värises. Ja siis saabus 20 meetri kõrgune laine, mis viis teise ilma 40 asukat.

See õnnetus hüüdis tulles: pea pool sajandit olid inimesed teadnud pikast ja sügavast lõhest Langhammareni mäel Norra pikkuselt viienda fjordi Storfjordeni harul. See oli 1930. aastal juba poolteise meetri laiune ning muudkui laienes, kuni saatuslikul ööl langes 700 meetri kõrgusest kaljuseinast vette kolm miljonit kuupmeetrit kive. Veevool kandis purunenud hoonete tükke 50 kilomeetri kaugusele, enamik hukkunuid jäigi kadunuks.

Esimest korda riigi ajaloos hakati laviinide kõrval suurt tähelepanu pöörama ka maalihkeohule. Geoloogid arvutasid kokku, et alates 1888. aastast on olnud kümme tugevamat mäevaringut, mis tekitasid fjordides 1,5–74 meetri kõrguseid hiidlaineid, tappes kokku 114 elanikku.