Kust tulevad riigi parimad mustsõstrad? Setomaalt võib leida vastuse
Aime ja Neeme Tulp on Setomaa vallas Paloveere külas juba aastaid kasvatanud sõstraid, vaarikaid ja mustikaid, mis jõuavad inimeste toidualuale üle Eesti.
Maaleht usutles pererahvast kiire marjakoristustöö ajal. Kombain toimetas parasjagu mustasõstraistandikus. Haaratsid painutasid poole sõstrapõõsast maha ja raputasid põõsast, marjad veeresid lindile. Ventilaatoriga puhuti lehed ja oksapraht minema, nii et kastidesse jõudis vaid puhas must sõstar.
„Siin põllul on mari kuidagi pisike, aga see on meil ka viimast aastat,“ tõdes peremees Neeme Tulp. Ta selgitas, et marjapõõsad elasid üle külma aja, siis järgnes kuiv periood.
„Vett ei olnud, niiskust ei olnud. Kuiv periood oli praktiliselt kuu aega,“ põhjendas ta, miks tänavu on paljudel kasvatajatel hoopis väiksemad marjad.
Kuigi mustasõstrasaak jäi sel aastal oodatust märgatavalt väiksemaks, kompenseerib seda mõnevõrra valge sõstar, mille saak oli rikkalik.
Aime Tulp lisas, et parematel aastatel on nad saanud oma istandikest 15 tonni, viletsamatel aastatel aga vaid kolm tonni marju.
„Tänavu saimegi alla viie tonni, mitte rohkem,“ märkis perenaine. Lisades, et nüüd nad ostavad ümberkaudsetelt mahedalt kasvatajatelt marju juurde, et väärindada need oma tootmishoones. Sest nõudlus Ostrova Marja toodete järele on aastatega üha kasvanud.
Samas on pere riske hajutanud ja nad kasvatavad lisaks mustasõstrasortidele ka valgeid sõstraid, kultuurmustikaid, arooniaid.
„Rästad avastasid, et mustikat on hea süüa, sel suvel võitlesime ka nendega,“ nentis Aime Tulp. Lisades, et õnneks maasikapeenraid linnud üles ei leidnud.
Pereettevõttes OÜ Ostrova Mari on Aime ja Neeme Tulp toimetanud juba ligi kümme aastat. Mustade sõstarde kasvatamisega alustasid nad 2014. aasta sügisel, kui 1,5 hektarile istutati esimesed 5000 istikut.
Marjakasvatus teadlaste abiga
„Need saviliivmullad, mis on Kagu-Eestis, sobivad suurepäraselt musta sõstra kasvatamiseks, pealinna ümbruses sellist marja ei saa,“ märkis Neeme.
Peremees tõi esile, et enne, kui nad üldse marjakasvatusega alustasid, tegid omajagu eeltööd. Käisid uurimas Läti, Leedu ja Poola marjakasvatust, et soetada Setomaa marjakasvatuse tulundusühistule Seto Aiad, kuhu kuulub ka OÜ Ostrova Mari, vajalikud marjakombainid ja tööriistad istandike harimiseks.
Aiandustootja selgitas, et lähiriikides tutvusid nad kaasaegse marjakasvatusega ja istandike hooldusega, et käsitsitööd oleks võimalikult vähe. Tõsi, mustikaid ja vaarikaid korjavad nad siiani käsitsi, aga sõstraid saab koristada kombainiga. Maaülikooli ja TalTechi teadlaste abiga aga selgitati välja, kuidas marju paremini väärindada ja milliste seadmetega väiketöötlemistsehhi taluõue rajada.
„Maaülikooliga on meil koostöö siiani,“ rõhutas perenaine. Sealt ostetakse nii taimi kui istikuid ning alguses valmistasid nad Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses ka oma tooteid. Viimasel ajal on nad ka ise hakanud taimi istikuteks ette kasvatama. Aastatega on tulnud kogemused ning teadlaste abiga on välja selgitatud parimad magusamad ja külmakindlamad sordid, mis sobivad Kagu-Eesti muldadele.
Iga aastaga on pere marjakasvatus üha laienenud, nii on tänavu mustasõstraistandike all juba kuus hektarit maad, lisaks kasvatatakse siin veel vaarikaid, maasikaid, rabarberit ja valgeid sõstraid.
Rajasid taluõue tootmishoone
„Meile sai üsna kiiresti selgeks, et marjakasvatus on tore amet, aga sellega üksi hakkama ei saa. Siis ehitasime väikese väärindustsehhi ehk pisitöötlemise,“ tõi Neeme Tulp esile. Marjad tuleb ka ise ümber töötada ja pakendisse, purki või pudelisse panna, muidu tulu ei saa.
Nii rajatigi laguneva lauda asemele kaasaegne tootmishoone, kus enamik ehitustöid tehti oma jõududega. Uue tootmisruumi rajamiseks saadi toetust Kagu-Eesti programmist.
Marju säilitatakse nii oma ettevõtte väikeses külmhoones kui ka ühistu Seto Aiad külmhoonetes.
Kaubamärgi Ostrova Mari all värvikirevates pakendites värsked ja külmutatud sõstrad, maitsvad mahlad, glögid, moosid on Eestis omajagu tuntust kogunud.
„Mahemari on väga tõusvas trendis liikuv kaup,“ kinnitas Neeme Tulp. Nii külmutab pererahvas oma korjatud mahedad mustad sõstrad, teeb optilise puhastuse, paneb väikepakendisse ja saadab kauplustesse müüki.
„Meie mustasõstramüük kogu aeg kasvab, inimesed on selle tervisliku marja otsekui uuesti avastanud,“ rääkis Aime. Ta ütles, et igal aastal müüvad nad 18 tonni musta sõstart nii marjana kui ka väärindatult.
Perenaine meenutas, kuidas nad alustasid väikestes topsides marjade ja toormoosidega, ka nüüd teevad ise nii mahlu, moose kui vaarikaglögisid, aga osaliselt kasutavad juba töötlemisteenust marjade külmkuivatamiseks ja mahlade pressimiseks.
Eelmisel aastal pälvis OÜ Ostrova Mari valge sõstra mahlajook preemia mahetoodete konkursil, vaarika-mustasõstraglögi on varem saanud tunnustuse parima toiduaine konkursil. Nüüd ongi üheks põhitooteks saanud ka vaarikaglögi, mida tehakse üle 20 000 pudeli aastas. Nimetatud tooteid leiab suuremate poodide kaubavalikust.
Mahemarja ning vaarika-, rabarberi- ja mustasõstramahla saadetakse lasteaedadele ja koolidele, samuti kondiitritööstustele.
„Juba on küsitud, et saadaksime oma marju ka Skandinaavia maadesse ja Kesk-Euroopasse, aga meie mahud on nii väikesed, et piirdume esialgu ikka Eesti turuga,“ ütles Neeme Tulp.
