1000 vabatahtlikku kutsutakse osalema mastaapsel evakuatsiooniõppusel

Päästeamet ja Kaitseliit korraldavad 4. kuni 6. oktoobrini Lõuna-Eestis Eesti ajaloo suurima evakuatsiooniõppuse, kuhu kahel viimasel päeval kutsutakse osalema 1000 kohalikku elanikku.

Lõunaeestlased evakueeritakse Viljandimaale

Päästeameti teatel osaleb Lõuna Silla nime kandval õppusel viis maakonda: Tartu-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Viljandimaa, kuid eelkõige oodatakse kaasa lööma vabatahtlikke Tartust, Võrust, Põlvast ning Setomaa, Kanepi, Tõrva, Rõuge, Räpina, Elva ja Kambja vallast.

Inimesed täidavad õppusel evakueeritavate rolli, keda viiakse Viljandimaale. Osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida päästeameti kodulehe kaudu.

Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe kinnitas, et tegu on seni suurima ulatusliku evakuatsiooniõppusega, mis Eestis seni korraldatud.

„Paraku on sõjaoht viimastel aastatel ida suunalt kasvanud ja seetõttu peame valmistuma kõige tõsisemaks stsenaariumiks,“ ütles Tagne Tähe. „Lõuna Sild annab nii evakueeritavatele kui ka evakuatsiooni läbiviijatele väga väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, et sellega arvestada.“

Õppusel osalejatele pakutakse ühtlasi elanikkonnakaitse koolitust, mis annab soovitusi, kuidas ise kriisideks paremini valmis olla, ja teadmisi, mida tähendab evakueerumine päris elus.

„Evakueeruda on vaja olukordades, kus paigale jäämine on inimesele eluohtlik. Seetõttu tuleb reaalses ohuolukorras evakuatsioonikorraldusse suhtuda väga tõsiselt. Igaühel tasub läbi mõelda, kas ja kuidas on tal ja tema perel võimalik omal jõul minna sugulaste või sõprade juurde. Riik peab tagama transpordi ja evakuatsioonikoha neile, kellel pole võimalik ise kuhugi liikuda,“ rääkis Tähe.

Lisaks korraldab Eesti Punane Rist õppusel osalejatele esmaabikoolitusi.

Naiskodukaitsjad treenivad evakuatsioonirühmi

Õppuse ettevalmistamisse ja läbiviimisse panustavad Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kõik malevad ja Naiskodukaitse ringkondade kuus evakuatsioonirühma, kes harjutavad nii evakuatsiooniketi toimimist kui ka rühmade omavahelist koostööd. Viimased on ühtlasi Kaitseliidu peamised treenitavad üksused.

Lõuna maakaitseringkonna pealik, kolonelleitnant Raul Kütt ütles, et Kaitseliidu roll õppuse raames on toetada päästeametit ning kohalikke omavalitsusi õppuse planeerimisel ja läbiviimisel nii vajaliku oskusteabe kui ka personaliga: „Õppuse raames harjutame eri tasandite juhtimisprotseduure, et kinnistuks planeerimise käigus ühtlustatud arusaamad ning tegevusühtsus operatsiooni juhtiva päästeameti regionaalse staabi, malevate koordinaatorite ning evakuatsioonirühmade, kohalike omavalitsuste ja kaasuvate koostööpartnerite vahel.“

Kolonelleitnant Küti hinnangul loob suurõppus igati reaalsed tingimused, andes eri osapooltele võimaluse harjutada tsiviilelanikkonna evakuatsiooni sõjaliseks kriisiks ettevalmistamisel ning panustab seeläbi laiapindse riigikaitse arendamisse.

Evakuatsiooni korralduse eest vastutab päästeamet ning see viiakse läbi koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse, omavalitsuste, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja terviseametiga.

* Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist ohutusse asukohta.

* Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule.

* Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna.