„Olen kõva kinnisvaramutt! Hai!“ Ave Nahkur ostab Viljandis maju kokku ja võõpab nende pliidid üle

Kui kunstnik Ave Nahkur pildile panna ja sinna tema loodud kuulsate „Meie küla eitede“ stiilis tekst juurde kirjutada, siis oleks paslik panna nõnda: „Üks Viljandi linna eit laseb mehel pliitad korda teha ja viskub siis ise pintsliga peale.“

„Oota, ma panen prillid ette, siis ma näen targem välja,“ teatab Eesti esinaivist Ave Nahkur oma maasikpunase ukse peal kõõludes. Lükkab mustade raamidega okulaarid ninale ja vaatab võidukalt ringi. Samasuguse teravdatud pilguga kõnnib ta mööda Viljandit ja ka Tartut, sest otsib kortereid, mis oleks „ilged rimakad“, ostab need ära ja sätib elamiskõlblikuks. Õigem oleks öelda – vaatamisväärsuseks.

Kuus aastat tagasi tulid Ave ja tema mees Imps ehk Imre Viljandisse, ostsid kaks maja järve äärde. Ühes elavad perenaine ja -mees, teises ukrainlased, Ave ema ja suvised üürilised.