„Kirik peab olema „üks kindel linn ja varjupaik“,“ ütleb peapiiskop emeeritus Andres Põder ka praegu, oma 75. sünnipäeva eel. Ta arutleb usuvabaduse teemadel ning muretseb noorema põlvkonna vaimse ebastabiilsuse pärast. Ise nooruses luuletanud Põder teeb seda nüüd jälle.
Näitleja Terje Pennie on olnud laval ligi pool sajandit. Sinna juurde rollid kinolinal, raadioteatris, teleekraanil. 64aastane Pennie mõjub ikka värskena, kehastagu ta siis patsidega kooliplikat Ugala menulavastuses või täiskasvanud tütre ellu sekkuvat kaabuga provintsiprouat laupäevaõhtuses igale e...
Üle veerand sajandi Vikerraadio hommikuprogrammi juhtinud Märt Treier on pärast juunikuus juhtunud tervisejõnksu, n-ö eksistentsiaalset hoiatust, äratajaks olemist koomale tõmmanud. Ta korjas kokku oma seni avaldamata ilukirjanduslikud lood, kirjutas pooled juurde ja ilmutas raamatu.
Ivar Põllu sai just 50aastaseks. Noorsooteatris on tal parajasti käsil lavastus „Alice Imedemaalt“. Hullumeelseid ideid ja otsinguid peab Põllu vajalikuks nii teatris kui ka kogu kultuuris, sest see väldib mugavust, mis tapaks kunsti.
Laulja Kalle Sepp särab kabarees, teatri- ja kontserdilaval. Aga ta tegeleb ka asjadega, millest meil seni aimu polnud.
Kui kunstnik Ave Nahkur pildile panna ja sinna tema loodud kuulsate „Meie küla eitede“ stiilis tekst juurde kirjutada, siis oleks paslik panna nõnda: „Üks Viljandi linna eit laseb mehel pliitad korda teha ja viskub siis ise pintsliga peale.“
Kui ajalugu kulgenuks teisiti, tuleks Peeter Volkonski 70. sünnipäeval õnnitlemiseks ilmselt Keila-Joa lossi raudaia taga luurata. Nüüd ütleb vene vürstisoost mees, et on eesti näitleja, lavastaja, luuletaja ja tõlkija. Oma päritolu ja mitmekülgset andekuse sidumisega ta ei haaku.
Olümpiavõitja Jaak Uudmäe elu numbrilaual lõi teisipäeval seitsme ette. Nüüd, 44 aastat pärast oma tähetundi, hindab ja vaatab ta teiste tegemisi. Tundes tõsist muret, et traditsiooniline kergejõustik võidakse igasuguste rumalustega päris ära tappa.
Kitarrivirtuoos Toomas Vanema kardinaalne elumuutus näitab, kuidas imedieetidele ja imenõustajatele üüratuid summasid kulutamata on võimalik saavutada suisa uskumatuid tulemusi.
Nii kui pensioniiga kukkus, kolis stsenarist ja luuletaja Villu Kangur Muhu saarele. „Mõtlesin, et teen selle vangerduse ära.“ Nüüd käib ta Muhumaalt mandril heal juhul mõne korra aastas.
Lavadel jätkuvalt särav Katrin Karisma ütleb, et kui ta on millegagi hästi hakkama saanud, siis kiidab ennast, öeldes: „Vohh, üks äge mutt oled!“ Ja lisab, et alati tuleb kohaneda ja hakkama saada, vajadusel end tagant sudida.
Eelmisel nädalal 53. sünnipäeva tähistanud Pille Minev, kelle päikeseline hääl täidab tööpäeviti tuhandete inimeste hommikutunnid, naudib üle kõige elu maakodus, kuhu ei ulatu levi ega üleliigne infomüra.
„Meid on tabanud publikumenu,“ ütleb viiendat suve Põlvamaal Kiidjärvel noorust pikendav Sepo Seeman – tänavu tänu lavastusele „Rohelised niidud“. Peale tema on selles Eesti Raadio Meeskvartetist rääkivas loos laval veel kaks tosinat näitlejat-muusikut-tantsijat. 15 000 tooli 14 etendusele on välja ...
Näitleja Anne Reemannil on suvi näitemängust vaba. Muidugi veedab ta selle Vigala maakodus, kus muudkui rohib ja kaevab ja istutab.
Politseinik panemas raudu Sammalhabeme käsi ja alasti keiser uljalt marssimas – need on vaid paar näidet Eesti tuntuima ja salapäraseima tänavakunstniku Edward von Lõnguse töödest. Nüüd ütleb ta, et maailm muutub üha ebastabiilsemaks ning surmatants kogub hoogu. Tema looming on jõudnud sõna otseses ...
Maaleht külastas presidendiproua Sirje Karise kasvuhoonet, aga jutt ei piirdunud tomatitega ja söömisega. Rääkisime ka sellest, mis meeldis Eestis Soome presidendi prouale ja kelleks pidas proua Karist üks võõras sonimütsiga mees.
Kui ei teaks, ei tuleks selle pealegi, et need kaks meest on kaksikud. Pealtnäha paistavad nad üsna erinevad. Ja mitte ainult välimuselt.
„Telekast spordi vahtimine kuulub suve juurde,“ ütleb spordikommentaator Tarmo Tiisler eelseisvate, suurvõistlustega täidetud kuude sissejuhatuseks. „Mulle küll meeldib. Meelelahutuslikku ärakäimist on vaja.“ Tiisleri „No nii, läksime!“ juhatab juba õige varsti sisse tähtsaid vutilahinguid.
Kui juuni esimesel päeval 80aastaseks saava Reet Linna seltskonnas paar tundi veeta, saab selgeks, et just tema tuleks saata Eurovisioonile ja võit oleks kindlalt meie. Või läheks ta parema meelega hoopis punklaulupeole?
Mis muudaks Venemaad? Mis lõpetaks sõja Ukrainas? Mis päästaks maailma hukust? Küsin seda tänapäeva ühelt suurimalt näitekirjanikult Ivan Võrõpajevilt. Mehelt, kes on sündinud Venemaal ja kirjutab vene keeles; kelle näidendeid mängitakse kogu maailmas, aga enam mitte ta sünnimaal.
Mercedes Merimaa on meister umbrohtudest söögi tegemise peale. Inimesed, kes on maailmas palju reisinud, ütlevad, et kui oleks Mercedese tarkusi varem kuulnud, poleks pidanudki reisil olles prügikastist toitu otsima.
