Ratsasportlane Taavet Tikk osaleb ainsa eestlasena kestvusratsutamise MMil
(4)Sel laupäeval asub Prantsusmaal toimuvatel kestvusratsutamise maailmameistrivõistlustel võistlustulle ainsa eestlasena Taavet Tikk hobusel Meriin. Maaleht uuris Taaveti vennalt Priidult, kuidas ettevalmistused on kujunenud ning milliseid tulemusi MMilt oodatakse.
Hiiumaal Kassari saarel elav hobusekasvataja Koit Tikk rääkis juba 2004. aastal Oma Hobu ajakirjale antud intervjuus, et just tema pojad võiksid kunagi jõuda maailmameistrivõistlustele. „Meil sihid on seatud jah, aga see on nii pikaajaline protsess. Poistel on vaja koolid lõpetada, elud paika panna. Aga muidugi, me tahame MM-ile jõuda. Ja Jõuame ka!“ oli mees kindel. Nüüd 20 aastat hiljem osalebki üks Koidu poegadest Taavet ainsa eestlasena kestvusratsutamise MMil.
Nii mainekale võistlusele jõudmine ei ole kulgenud lihtsalt. Taaveti venna Priidu sõnul on selle nimel tehtud tööd aastaid ning läbitud kümneid kvalifikatsioonsõite. „Kestvusratsutamine on analoog inimeste maratonile, kus läbida tuleb pikki vahemaid. Vahe on vaid selles, et meie spordis peab ratsanik sõitma nii, et just hobune lõpuni vastu peaks, tema seisundit pidevalt jälgides,“ kirjeldab Priidu.
Mees lisab, et sellel alal on tavaline, et 50% sõitjadest tulemust kirja ei saagi, sest pole suutnud rada sõita nii, et hobune pärast igat ringi (ring on umbes 40 km) piisavalt taastuks. MMil on raja pikkuseks näiteks 160 km ning seda sõidetakse mitu tundi.
Priidu sõnul on nende plussiks just pereisa Koidu enda aretatud ja kasvatatud hobune Meriin. „Aretame justkui natukene oma tõugu, sest tahame enda hobustes näha ka Eesti hobuse häid omadusi, milleks on nende erakordne sitkus. Seetõttu on ka Mireen ristand mitmest tõust, sealhulgas nii Eesti hobusest, Tori hobusest kui ka Budjonnõist.“
Hobuse heale arengule on kaasa aidanud Kassari looduslikud olud, kus hobused elavad vabalt ning liiguvad päevas pikki vahemaid, arendades nende vastupidavust.
Mis tulemusi oodatakse?
„Taavet ise on võistluste eel sapsu täis. Reedel toimus meil selline briifing, kus tutvustati reegleid, ametnikke ja rada. Rada iseenesest pidi olema päris mägine ja raske, aga saame hakkama,“ loodab Priidu. Mehe sõnul on Taaveti ja Meriini peamine eesmärk rada lõpuni sõita. „Mingi äärmuslik võimalus on, et võime ka kohale saada, aga peamised favoriidid on siin ikkagi hispaanlased, prantslased ja araablased.“
Võistlusel ollakse kohal oma tiimiga, kuhu kuulub ka mitu groomi, kes Taavetit ja Meriini võistlustel abistavad. „Meie oleme tegelikult siin kohapeal seitsmekesi, veterinaari kohustusi täidan ma ise ja kui on tarvis seppa, siis sellega saab Taavet ise hakkama.“
Eestlased on ka enne osalenud MMil ning siis oli väljas terve naiskond. „Kokkuvõttes saavutati neljas koht, mis on ülikõva tulemus. Samuti on eestlased saanud häid tulemusi ka Põhjamaade MMil, seega väikse Eesti kohta on sel spordialal väga kõva tase siin,“ räägib Priidu.
