Põllumajanduse tippjuht: leidsin, kuidas riske hajutada
(2)„Oleme Vinni vallas ühed suuremad tööandjad ja palgamaksjad,“ ütleb Margo Klaasmägi, kes Lääne-Virumaal juhib ühinenud põllumajandusettevõtteid, kus on ametis 80 inimest.
„Suve algul oli rohumaadel pilt veel üsna nukker ega tõotanud korralikku saaki, aga vihmasajud on väga hästi mõjunud, rohi kasvas lausa silmanähtavalt,“ on Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi rahul.
Muuga küla ja Laekvere aleviku ümbruse maad on korralikult haritud, põldudel vuravad kombainid, traktorid, silotehnika – kogu see põllumajanduslik masinavärk töötab kogenud juhi käe all nagu õlitatult.
Osaühing Muuga PM, mille tegevjuhiks on Margo Klaasmägi, kuulub Eesti erakapitalil ettevõttele Artiston Grupp. Mõned aastad tagasi omandati ka OÜ Laekvere PM enamusosalus. Nii ongi tegevjuhi üks ülesandeid ühendada mõlema ettevõtte tegevused, et koostöös ökonoomsemalt majandada. Nüüd on majandusüksused liidetud, investeeritud on loomakasvatushoonetesse ja põllutehnikasse. Ühendatud ettevõtete jaoks on võrdselt olulised nii taime- kui loomakasvatus.
Margo Klaasmägi on praeguses ametis 2018. aastast, kui vahetas Artiston Grupis metsandusettevõtte tegevjuhi ameti põllumajandusettevõtte tegevjuhi ametikoha vastu.
Taime- ja loomakasvatus võrdselt olulised
Tegevjuht rõhutas, et igapäevatöös toetub ta eelkõige kompetentsetele kolleegidele, kes juhivad taimekasvatuse, loomakasvatuse ja tehnika valdkondi.
„Oleme valinud selle tee, et tegeleme segatootmisega, nii saame ka ka riske hajutada,“ toob Klaasmägi esile, et enam-vähem pool müügimahust on taimekasvatustoodangu müük ja teine pool tuleb loomakasvatusest.
Tõsi, eelmise aasta müügimahust andis taimekasvatus põua tõttu vaid 40%, käimasolev hooaeg aga tõotab paremat saagikust.
„Eelmise aastaga võrreldes oli meil tänavu oluliselt parem vilja-aasta,“ kinnitab Klaasmägi. Ta lisab, et väga suuri äikesevihmu ega torme nende piirkonnas ei olnud, nii oli ka põldudel väga vähe vilja lamandumisi näha, samuti ei olnud suuri üleujutusi. Ka ei teinud kevadel suurt kurja põud, kuna vihmahood saabusid toona päris viimasel minutil. Nii saadigi tänavu teravilja keskmiseks saagiks 4,8 t/ha, eelmisel aastal oli see 4,0 t/ha.
Rapsisaak oli sel aastal küll veidi kehvem, kuid siiski polevat põhjust ikalduse üle kurta. Üle Eesti on külmakahjude tõttu rapsisaak olnud sel aastal 1–3 t /ha, Muuga ja Laekvere ettevõtete põldudel oli see 1,9 t/ha.
Tänavu varuti teravilja 10 180 tonni, sellest 2800 tonni teravilja jääb omale loomasöödaks. Talirapsi saadi ligi 1300 tonni.
Sel suvel tehti esmakordselt ka rukkisilo. Klaasmägi selgitas, et nende ettevõttes tehakse siloks ka tavalisi heinakultuure – timutit, ristikut, punase ristiku ja kõrreliste segu, lutserni ja kõrreliste segu, turbamaadele sobilikku kõrreliste segu, vahekultuurina üheaastast inkarnaatristikut. Loomasöödaks kasvatatakse nisu, otra, rukist ja tritikut.
Hooaja jooksul peab Muuga PM varuma oma tuhandepealisele piimakarjale ja noorloomadele 10 000–12 000 tonni silo.
Kuna asutakse nitraaditundlikul alal, kus väetiste kasutamine piiratud, on teravilja saagikus pigem keskmine, 4–6 t/ha. Muldade rikastamiseks kasvatatakse põldudel vahekultuure, koostöös Baltic Agroga tehakse maisi sordivõrdluskatseid ja biostimulaatori kasutamise katseid ning väetuskatseid koostöös firmaga Yara Eesti.
Innovaatilised lahendused
Ettevõtte 500pealise piimakarja haldamiseks kasutatakse karjahaldustarkvara DairyComp, mis on kõige täiuslikum piimafarmi juhtimise programm, võimaldades ööpäevaringselt jälgida nii lehmade toodangunäitajaid, sigimist kui ka tervist.
Veistel on kaelas Alta CowWatchi elektroonilised nutiandurid, mis jagavad infot looma käitumise, liikumise ja tervise kohta, võimaldades vajaduse korral loomadega kohe tegeleda ning ennetada suuremaid terviseprobleeme.
Loomade söötmisel kasutatakse programme CowConnect ja Feedlync. Nende eelis on hea ülevaade sööda tarbimisest, tõhususest ja kuludest, mis aitab suurendada söötmise täpsust ja hoida kokku aega.
Lüpsifarmide ja noorkarjalauda juurde on rajatud kolm päikeseparki.
Osalised ollakse ka bioringmajanduses. Nii hakkas eelmise aasta sügisest Muuga PMi ja Laekvere PMi loomade toodetud läga liikuma Ebavere biogaasijaama, kus toimub kääritamisprotsess, mille tulemusena toodetakse lägast biogaasi. Järele jääv digestaat, mis on rikastatud kanasõnnikuga ja toidutööstuse jäätmetega, jõuab tagasi Muuga ja Laekvere põldude väetamiseks.
Margo Klaasmägi on suurte kogemustega juht, kes kord võetud eesmärke sihikindlalt ellu viib. Sama laiahaardeliselt kui oma igapäevatöös, aitab ta kaasa ka kohaliku elu juhtimises. Ta on 11 aastat olnud endise Laekvere valla volikogu esimees ja 25 aastat volikogu liige. Sportlasena kuulub ka mitme spordi ja haridusega seotud ühenduse juhatusse.
Üheks suuremaks probleemiks põllumajanduses peab Margo Klaasmägi ebavõrdsust eri riikide farmerite vahel.
„See kurikuulus toetuste süsteem Euroopa Liidus, kus Baltimaade põllumehed peavad taluma väiksemaid põllumajandustoetusi kui vana Euroopa, tuleb lõpetada!“
